Järgmise aasta kevadel toimub läbi aegade Eesti suurim kaitseväe õppus nimega Siil, millest võtab osa üle 10 000 inimese. Muu hulgas kutsutakse õppekogunemisele ligi 8000 reservväelast, kelle hulgast leiab nii erasektori töötajaid kui ka ettevõtjaid.
Iga aasta viiakse läbi ka väiksemaid kaitseväe õppuseid, millest võtavad osa erinevate valdkondade inimesed – alates ehitajatest ja IT-spetsialistidest, lõpetades kokkade ning disaineritega. Näiteks 2013. aastal kutsuti õppekogunemisele üle 5000 inimese. Sellel aastal on see number ligi 2500 ning järgmisel aastal juba üle 8000.
Keda kutsutakse õppekogunemistele?
Õppekogunemine on oma olemuselt koolitus, kuhu riik kutsub reservväelasi ehk inimesi, kes on varasemalt läbinud ajateenistuse. Koolitus võimaldab arendada näiteks inimeste koostöö- ja meeskonnatööoskuseid. Õppekogunemisel tuletatakse meelde ajateenistuses õpitut, tutvustatakse uut varustust ja relvastust, harjutatakse erinevate üksuste koostööd ning tegevusi üksikisiku ja suurema grupi tasandil.
Riik saadab kutse kaitseväe õppusel osalemiseks reservväelastele ehk inimestele, kes oma terviseseisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlbulikuks ning arvatud kaitseväe reservi. Enamasti saadakse reservväelaseks pärast ajateenistuse lõppu. Reservis ollakse kuni 60-aastaseks saamiseni.
Kui kaua võivad õppused kesta?
Õppekogunemise kestus sõltub sellest, milline on inimese sõjaväeline auaste. Reservväelased jagunevad auastme järgi ohvitserideks (nt leitnant, major), allohvitserideks (nt seersant, veebel) ning sõduriteks (nt reamees, kapral). Reservväelast võib korraga õppekogunemisele kutsuda järgmiselt: ohvitseri kuni 30 päevaks, allohvitseri kuni 21 päevaks ning sõdurit kuni 14 päevaks.
Kui ettevõtja või töötaja on juba korra kaitseväe õppusest osa võtnud, siis see ei tähenda, et riik rohkem kutseid ei saada. Tegemist on elukestva õppega ehk reservväelasele ei piisa ainult ühest täiendõppest või tasemekoolitusest. Seaduse kohaselt võib inimest kohustada õppusest osa võtma reservis oleku ajal järgmiselt: ohvitseri kokku 12 kuuks, allohvitseri kuni 9 kuuks ning sõdurit kuni 6 kuuks.
Kui pikalt peab õppusest ette teatama?
Riik annab õppekogunemise toimumisest reservväelasele teada vähemalt 120 päeva enne õppuse toimumist. Ühelt poolt on pikk etteteatamine vajalik selleks, et töötaja saaks paremini planeerida oma isiklikku elu. Teiselt poolt võimaldab vähemalt 4-kuune etteteatamistähtaeg töötajatel võimalikult varakult oma tööandjaid teavitada. Töötaja peaks tööandjale õppekogunemisest teada andma võimalikult varakult, et tööandja saaks paremini oma tööprotsesse juhtida.
Millistel juhtudel ei pea õppusest osa võtma?
Inimene vabastatakse õppusest eelkõige juhul, kui ta ei vasta arstliku komisjoni otsuse alusel kehtestatud tervisenõuetele. Lisaks vabastatakse õppusest need inimesed, kellel on õppekogunemise toimumise ajal reaalne vajadus osaleda Eestis põllumajandustöödel või kelle osas on jõustunud kohtuotsus, millega inimesele mõistetakse vabadusekaotuslik karistus. Õppusest võidakse vabastada ka need, kellel on ootamatult tekkinud raske perekondlik või majanduslik olukord või kes peavad õppuse ajal osalema õppetöös kõrg- või keskhariduse omandamise tõttu. Õppusest vabastamine võib toimuda ka usulistel ja kõlbelistel põhjustel.
Kas tööandja peab lubama töötajat õppusele?
Töötaja on üldjuhul kohustatud osalema õppekogunemisel, kui talle on saadetud vastavasisuline kutse. Seetõttu on ka töölepingu seaduses öeldud, et töötajal on õigus keelduda oma töö tegemisest, kui ta viibib kaitseväe õppusel. See tähendab, et tööandja ei saa kohustada töötajat mitte minema õppekogunemisele. Õppekogunemisele mitteilmumise eest saab isikut karistada rahatrahvi või arestiga. Lisaks keelab seadus tööandjal üles öelda töölepingut põhjusel, et töötaja on reservteenistuses.
Töölepingu seadus ei näe ette, kuidas peaks olema vormistatud töötaja eemalolek töökohast kaitseväe õppekogunemise tõttu. Seega ei kohusta seadus eraldi dokumente selle kohta vormistama. Oluline on ainult see, et tööandja teaks, mis ajavahemikul viibib töötaja kaitseväe õppusel.
Kui suurt töötasu tuleb õppuse ajal maksta?
Kaitseväe õppusel viibitud aja eest ei ole tööandja kohustatud töötasu maksma. Reservväelasele maksab õppekogunemisel osalemise aja eest toetust riik. Toetuse suurus sõltub sõjaväelisest auastmest – sõdurile makstakse päevas 27 eurot, allohvitserile 30 ning ohvitserile 40 eurot päevas.
Seadus ei keela tööandjatel maksta töötasu ka õppusel viibitud aja eest või hüvitada seda muul moel, et õppuse ajal ei väheneks töötaja sissetulek. Tööandjad võivad õppustest kasu saada seeläbi, et paraneb töötajate meeskonnatööoskused. Kindlasti oleks tööandjate motivatsioon õppekogunemise aja eest töötasu maksta suurem, kui ka riik näeks selliseks olukorraks ette maksusoodustusi.
