Küsimused ja vastused töökeskkonna riskianalüüsi koostamise ja kasutamise kohta äriühingus. Vastab SORAINEN Advokaadibüroo advokaat Nele Suurmets.
Küsimus: tegevuskava on riskianalüüsi osa. Kas tegevuskava ei pea eraldi koostama ja piisab, et on juba riskianalüüsis sees, näiteks lisalahtrina?
Märtsis 2021 jõustunud riskianalüüsi regulatsioon (TTOS § 134 lg 2) sätestab, et “Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad“. See tähendab, et tegevuskava sisuline tähendus ei muutunud, aga kehtiva seaduse kohaselt sisaldub tegevuskava riskianalüüsis. Kui riskianalüüs koostada tööinspektsiooni iseteeninduses, on tegevuskava samuti selle osa. See tähendab ühtlasi seda, et kohustus esitada riskianalüüs tööinspektsioonile (kui see pole koostatud iseteeninduses) hõlmab tegevuskava esitamist. Vormistuslik pool ei ole sealjuures kuigi oluline.
Küsimus: kui töötaja soovib teha mõned kuud tööd välismaalt kaugtööna, siis kas tööandjal on kohustus iga olukorra kohta tehtud riskianalüüs säilitada või kuidas sellises olukorras tuleks tegutseda?
Alates 01.03.2021 säilitatakse kehtivaid riskianalüüse töökeskkonna andmekogus ning tööandjal lasub kohustus tagada, et infosüsteemis oleks kehtiv töökeskkonna riskianalüüs. Samas ei lange ära eelmiste (tööandja juures kehtinud) riskianalüüside säilitamise vajadus. Eelmised riskianalüüsid peavad jätkuvalt olema kättesaadavad, et tagada nende efektiivne menetlemine tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud nõuete puhul. Seetõttu on jäetud tööandjale kohustus säilitada riskianalüüse, mida andmekogusse ei kanta (andmekogusse ei kanta enne 01.03.2021 koostatud riskianalüüse, kui need on uuega asendatud või sisuliselt uuendatud). Eelnevast tulenevalt tuleb säilitada ka riskianalüüsid, mis on tehtud ajutiste kaugtööolukordade kohta. Samas on tööinspektsioon ka selgitanud, et kui kaugtöötajaid on mitmeid, siis on võimalik andmekogusse kantava riskianalüüsi puhul kaugtöökohtade riskid ja nende vähendamise meetmed välja tuua üldistatuna, kuid see ei välista kohustust tööandjal endal siiski säilitada kõikide kaugtöökohtade riskianalüüse.
Küsimus: kui on istuv töö ja turja probleemid, kas massööri saab tööandja pakkuda maksuvabalt, kui see on välja toodud riskianalüüsis?
Töötervishoiukulud on maksuvabad, kui nende kulude tegemine on vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõikele 1 tööandja kohustus. Riskianalüüs võib aidata kulude vajalikkust põhjendada, kuid täit kindlust ei anna, et ka maksuhaldur olukorda hinnates samale järeldusele jõuab. Küll aga ei kuulu maksustamisele töötervishoiuarsti soovituse alusel konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetustegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud ehk kui massaaži on määranud töötervishoiuarst, siis see maksustamisele ei kuulu.
Küsimus: kas tööandja võib/on kohustatud kompenseerima laua ja tooli ostmise kodukontorisse?
Seaduse järgi peab tööandja töötajale hüvitama mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesannete täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Kui kodukontor pole töötajatele peale surutud ja kaugtööd tehakse pigem töötaja enda soovil, siis kohustust lisatöövahendid kompenseerida tõenäoliselt ei ole. Kui aga tööandja soovib töötajate kodukontorisse laua ja tooli lisaks pakkuda, on maksuaspektist mõttekam vahendid töötajale ise osta kui kompenseerida. Erisoodustusmaksu vältimiseks on vaja põhjendada seotust ettevõtlusega.
Küsimus: mis on täiendavad riskid seoses töötamisega välismaalt, kuidas hinnata maksuriske ning kui pikk võiks olla välismaal töötamise periood ilma riskita näiteks Euroopa Liidus?
Seoses välismaal töötamise maksukohustustega on levinud reegel see, et üle 183 päeva mõnes riigis töötamine tekitab vajaduse seal riigis makse maksma hakata ning tööandjal maksumaksjana registreerida – igal juhul mõistlik jätta ühest riigist töötamine alla 183 päeva. Lisaks peaks iga riigi puhul üle kontrollima, kas seal kehtib 183 päeva reegel või on juba lühema perioodi korral maksukohustus. Lisaks tuleks täita töötajal Eesti A1 vorm sotsiaalkindlustusametist, et sotsiaalmaks Eestisse jääks.
Küsimus: kas tööandja peab kaugtööl oleva töötaja töökohta hindama? Kuidas see reaalselt toimiks?
Jah, tööandja peab ka kaugtööd tegevate töötajate puhul teostama riskianalüüsi, seda saab teha näiteks läbi videokõne või töötaja poolt täidetava küsimustikuga, kuhu töötaja saab lisada ka pilte oma töökohast.
Küsimus: kuidas jaguneb vastutus, kui soovitakse teha kaugtööd välismaal pikema aja jooksul?
Kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt ei ole sätestatud erisusi vastutuses pikka aega välismaalt kaugtööd tegeva töötaja puhul. Tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Seega, kui töötaja töötab pikalt välismaalt, siis tuleb tema töötamise kohas läbi viia riskianalüüs sobival viisil (nt läbi videokõne või küsimustiku). Lisaks tuleb silmas pidada maksuaspekte, mida on käsitletud eelneva küsimuse all.
Küsimus: kas tööandjal on õigus nõuda töötajatelt COVID-testimist eesmärgiga tagada ohutut töökeskkonda kontoris?
Bioloogiliste ohutegurite määruse kohaselt on tööandjail kohustus tagada Covid-19 viiruse leviku korral nakkusohutus eelkõige läbi vaktsineerimise, nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või testimise. Vaatamata sellele on need siiski vaid ühed võimalikest meetmetest. Mistahes meetmete kasutusele võtmiseks tuleb läbi viia töökeskkonna riskianalüüs, milles on hinnatud COVID-19-ga seotud riske ja selle tulemusel leitud sobilikud abinõud, mis on piisavad tööohutuse tagamiseks. Seega on õigus nõuda testimist, kui riskianalüüsi tulemusel on leitud, et see on tööohutuse tagamiseks arvestades riski suurust proportsionaalne meede.
