Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju. Vähk on Euroopa Liidu riikides peamine tööga seotud terviseprobleem ning hinnanguliselt ka kõige sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus.

Ka Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur vähisuremus. Vähki haigestumine on tõusuteel ning vähi esmajuhtude arv suureneb Eestis jätkuvalt.

Põhjused, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas pärilikud või elu jooksul tekkinud mutatsioonid meie geenides. Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Teatavas osas mängib vähi tekkel rolli geneetiline eelsoodumus, kuid suur osa vähijuhtudest on seotud tervisekäitumuslike valikutega. Tuleb teadvustada, et ka töökeskkonnal võib vähi tekkel olla oma roll. Näiteks tööalane kokkupuude kiirguse, sealhulgas päikesekiirgusega, bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige meditsiinis võivad põhjustada vähki. Samuti on tõendeid, et öötöö ja pidev stressiseisund võivad soodustada vähi teket. Väga paljudel juhtudel on töö- ja elukeskkonnaga seotud vähktõve tekitajateks eelkõige kemikaalid.

Vähi põhjuste väljaselgitamine võib olla probleemne, kuna paljudel juhtudel ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20–30-aasta möödumisel kokkupuutest kantserogeeniga. Töökeskkonnas võib kokku puutuda erinevate kemikaalidega, näiteks värvide, liimide, puhastusvahendite või pestitsiididega, ohtu võivad põhjustada ka keevitusaurud, diisli heitgaasid, samuti looduslikud materjalid nagu puidutolm ja asbest. Lisaks vähile võib kokkupuude kemikaalidega põhjustada ka palju teisi tõsiseid tervisehäireid nagu hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired. Tervisekahjud võivad kujuneda nii lühi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega ning need võivad põhjustada ägedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude selliste ainetega viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, põhjustades nii allergiaid, nahahaigusi, hingamisteede haigusi, mürgistust, erinevaid vähivorme, viljakusprobleeme ja sünnidefekte. Seega tasub juba esimestele haigusilmingutele tähelepanu pöörata ja mõelda, kas nende üheks põhjuseks võivad olla töökeskkonna tingimused.

Töötajate kaitsmiseks töökeskkonnas on vähki tekitavate ainete eest Euroopa Liidus vastu võetud kantserogeenide ja mutageenide direktiiv, kus on paika pandud reeglid, mis aitavad vältida või vähendada kokkupuudet kantserogeensete keemiliste mõjuritega. Samuti on direktiivis esitatud ohtlike ainetega kokkupuute piirnormid. Direktiiv on uuendamisel ning uute kantserogeensete ja mutageensete ainete regulatsiooni lisamisega saaks päästa Euroopa Liidus umbes 100 000 inimelu.

Valdavat osa tööst põhjustatud kasvajatest on võimalik ennetada. Seetõttu on ülioluline vähendada töökeskkonna ohutegurite mõju ning võtta kasutusele vajalikud ohutusmeetmed. Riskide tuvastamisel ja ohtude maandamisel on oluline nii tööandja kui töötaja roll ning nendevaheline koostöö. Oluline on tajuda oma rolli ja vastutust nii tööandja kui töötajana.

Küsimused, mida töötajana võiksin endalt küsida

• Kas olen tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, milles on hinnatud töökeskkonnast esinevaid ohte?
• Kas tean, milliste ohtudega oma töös kokku puutun?
• Kas tean ja rakendan ohutuid töövõtteid?
• Kas teen kõik selleks, et enda ja kaastöötajate tervist oma töö tõttu mitte kahjustada? (Järgin tööandjalt saadud juhiseid ohutuks töötamiseks; vajadusel kannan asjakohaseid isikukaitsevahendeid ja teen seda vastavalt juhistele; juhin tööandja tähelepanu puudustele, mis võivad töötajate tervise ohtu seada; teen vajadusel ettepanekuid töökeskkonna tingimuste paremaks korralduseks).

Kas vastasid mõnele küsimusele “ei”? Järelikult on sul võimalus veel palju ära teha, et täna ja ka kaugemas tulevikus naasta tervena töölt oma pere juurde.
Vastasid kõikidele küsimustele “jah”? Palju õnne, jätka samamoodi!

Küsimused, mida tööandjana võiksin endalt küsida

• Kas olen korraldanud töökeskkonna riskianalüüsi, milles on hinnatud kõiki töökeskkonnas esinevaid ohte?
• Kas tean, milliste ohtudega töötajad kokku puutuvad?
• Kas mul on kavandatud ja rakendatud meetmed, et need ohud töötajate tervist ei kahjustaks?
• Kas teen kõik selleks, et enda ja oma töötajate tervis töö tõttu ei halveneks? (Olen teadlik ja jälgin ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse korraldust; vajadusel pööran töötajate tähelepanu õigete töövõtete kasutamiseks; vajadusel võtan kasutusele täiendavad kaitsemeetmed; olen ise oma käitumise ja suhtumisega eeskujuks töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel).

Kas vastasid mõnele küsimusele “ei”? Järelikult on sul võimalus veel palju ära teha, et täna ja ka kaugemas tulevikus oleksid su töötajad nii tööl kui koju pere juurde naastes terved. Vastasid kõikidele küsimustele “jah”? Palju õnne, jätka samamoodi!

Selleks, et teadvustada töötervishoiu ja tööohutuse rolli töötaja tervisele ja pöörata tähelepanu võimalikele kokkupuutele ohtlike kemikaalidega, on valminud uus video. See räägib töökeskkonnas esinevast keemilistest ainetest põhjustatud vähiriskist, selle tuvastamisest ja maandamisvõimalustest. Videos jagatakse nõu, kuidas kaitsta töötajate tervist. Õppevideot on hea kasutada töökeskkonnas töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise abimaterjalina.