Üheks oluliseks asjaoluks, millega kohtumenetluses arvestada tuleb, on kahtlemata menetluskulud. Menetluskulude alla kuuluvad nii kohtukulud (nt riigilõiv, dokumentaalse tõendi saamise kulud) kui ka kohtuvälised kulud (nt kulutused õigusabile). Menetluskulusid kannavad enamasti kohtuvaidluse käigus mõlemad pooled – nii hageja kui kohtusse pöörduja, kui ka kostja, kelle vastu hagi esitati.
Kohtumenetluses on tavapärane, et mõlema osapoole menetluskulud kannab osapool, kelle kahjuks otsus tehti. See aitab tagada, et osapool, kes vaidluse võidab ei pea teise osapoole rikkumise või põhjendamatu nõude tõttu täiendavaid kulutusi kandma.
Eeltoodud üldpõhimõttest on kohtul siiski võimalik vajadusel kõrvale kalduda – seadus võimaldab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Taolist erandit kohaldas ka Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma lahendis tsiviilasjas 2-19-13333.
Mainitud vaidluses oli töötaja vaidlustanud töölepingu erakorralise ülesütlemise tööandja poolt. Kuigi kohtud jätsid töötaja hagi rahuldamata, siis tõid kohtud esile, et tööandja oli ülesütlemisavalduse sõnastuses ja põhjendustes äärmiselt ebatäpne, mis põhjustas ka töövaidluse. Kui tööandja oleks ülesütlemisavalduses esitanud korrektsed töölepingu ülesütlemise põhjused, siis poleks vaidlus pruukinud üldse kohtusse jõuda ja ka pooltel poleks saanud menetluskulusid tekkida. Just sel põhjusel ei mõistnud ringkonnakohus kõiki menetluskulusid välja töötajalt kui vaidluse kaotanud osapoolelt, vaid mõlemad pooled pidid oma menetluskulud kandma ise.
Selleks, et vältida olukorda, kus kohtus isegi võidu korral tuleb oma menetluskulud ise kanda, soovitame töösuhetega seonduvad olulised dokumendid vormistada tähelepanelikult ja korrektselt, kasutades vajadusel õigusabi. Õigesti vormistatud ja nõuetekohaselt põhjendatud dokumendid on suureks abiks hilisemate vaidluste vältimisel.
