Tööjõurendiga tegelevad ettevõtjad soovivad tihti oma töötajatega sõlmitavates töötasu kokkulepetes fikseerida palgana kõik, mida vähegi annab. Ühte töötasu summasse on kokku arvestatud nii tasu töötamise eest, tasu ületundide eest kui ka lähetusrahad.

Sageli on see summa netosummana, et töötajal oleks lihtne arvestada välja summa, mille ta töötasu laekumise päeval peaks oma pangakontolt leidma. Selline lähenemine on ebaõige.
 
Töölepingu seaduse järgi peab töötaja töötasu olema lepingus näidatud brutotasuna ning see ei või sisaldada muid tasusid. Ka kohtud on olukorras, kus töötaja töötasu sisaldab erinevaid tasusid, asunud tasu tõlgendama töötaja kasuks.

Kõik tasud, mis on töölepingus näidatud töötasu real, loetakse töötasuks. Seega loetakse sellisel juhul ka lähetusraha töötasuks. Kohtute arvamuse kohaselt ei ole lähetusraha tasu töötamise eest, vaid tegemist on hüvitisega selle eest, et töötaja peab täitma oma ülesandeid mujal kui tavapärases töötamise asukohas ja kandma sellega seoses võimalikke lisakulusid. Kui tegemist on reaalse lähetusega, siis on töötajal õigus sellise vildaka palgakokkuleppe puhul nõuda lisaks kokkulepitud töötasule lähetusrahasid, mis tööandja nägemusel oleksid pidanud juba töötasus sisalduma.