Välismaale tööleminek võib tähendada riskantset hüpet tundmatusse, kui eelnevalt ei uuri kohalikku tööturgu, seadusandlust ja töökultuuri. Eriti siis, kui pole teada ka tööandja taust.
Läheks Eestist väljapoole tööle? Leiaks välismaalt hoopis parema ja tulusama tööotsa. Paneks end proovile. Vaataks, kas saaks võõrsil hakkama? Vähemasti õpiks või täiendaks võõrkeelt ja hangiks uusi kogemusi! Kui paljudele jääb see vilksatuseks, mis võib korduvalt läbi pea sähvata, siis on üksjagu neidki, kes on tegutsenud.
Pärnu elanik Aivo (63) juhtus koos elukaaslase Piiaga (55) 2002. aastal ühest Eesti lehest lugema, et Soome otsitakse ehitustöölisi.
“Kohtusime Tallinnas ühes kohvikus soomlase Eskoga, kes töötajaid oma ettevõttesse värbas. Kuu hiljem olingi tööl. Palka maksti mustalt vastavalt töötundide arvule,” meenutab ta täna. “Meid oli kokku 20 meest, keda värbajast ettevõtja rentis ka teistele firmadele. Meie eest sotsiaalmakse ei makstud. Oli riidusid, politsei käis kohal, aga Esko maksis vähemasti töötasu. Mustalt.”
Paar kuud Aivost hiljem leidis ka tema õmblustehnoloogist elukaaslane Piia Soomes tööd õmblejana. Samuti lehekuulutuse peale, kohtudes oma soomlasest tööandjaga Pärnus. “Piia sattus tööle butiiki, kus õmmeldi kasukaid ja eksklusiivseid kleite,” nimetab Aivo, kes pidi pool aastat elama Helsingist üsna kaugel, kus oli ühte tuppa majutatud kuus ja vahel isegi kümme Eesti ehitusmeest.
Soome tööle asudes Aivo sõnagi soome keelt ei osanud, aga Piia õppis selle kiiresti päris korralikult selgeks. “Ehitustööd tehes polnud palju vaja ka keelt osata,” märgib Aivo. Pealegi oskas tööandja Esko ka veidi eesti keelt. “Üldiselt sain ma kõigest aru ja mul oli ka sõnaraamat kaasas.”
Usaldusväärsesse ehitusfirmasse sai Aivo tööle alles seitse aastat hiljem, 2009. aastal. “Nende aastate jooksul kaotasin mustalt makstud palga tõttu kõvasti pensioniraha, aga siis ma veel pensionile ei mõelnud. Mingi osa haigekassat ja raha pensionifondi tööandja ju siiski tasus.” Murdunud põlve tõttu Aivo enam ehitustööd teha ei saa ja talle on määratud Soome haigustoetuspension, mida ta saab ametliku pensioniea alguseni. “Praeguse väga tugeva ehitusfirma poolt on mul olemas nii elu-, arsti- kui töökindlustus. Vallandada mind ka ei saa, sest olen haiguslehel,” kirjeldab Aivo, nimetades, et samas ettevõttes töötab umbes 45 eestlasest ehitajat. “Kõik maksud on makstud ja iga kahe nädala tagant saab palka.”
Aivo õmblejana töötanud naisele maksti samuti töötasu mustalt ega tasutud ka haiguskindlustust. “Kuna õmblustöö hakkas Piia silmadele, siis paar aastat hiljem asutas ta oma osaühingu, hakates pakkuma puhastusteenust. Nüüd maksab naine kõik vajalikud maksud ise.”
Eelista turvalisi võimalusi
Avades Euroopa Tööalase Liikuvuse Portaali EURES hüppab justkui tulikirjas silme ette info: “Praegu ootab sind 3 394 235 töökohta!” Ulmelise arvuga tööpakkumisi kas täis-, osalise, paindliku ja määratlemata tööajaga ametikohtadele ajutise, tähtajatu, tähtajalise, hooajalise vms lepinguga! Kas pole ahvatlev?
1993. aastal asutatud EURES-t kui Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustikku koordineerib Eestis meie töötukassa. Ettevõtmine toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna 32. riigis, nõustades ja jagades tööotsijatele infot töövõimaluste, kuid ka elamis- ja töötingimuste kohta Euroopas. Samuti pakutakse tööandjatele tuge uute töötajate värbamisel Euroopast.
Eesti töötukassa EURES peaspetsialist Monika Toiger rõhutab, et välismaale pürgijad peaksid eelnevalt kindlasti teadlikud olema mitmetest asjaoludest.
- Milline on töötasu ja tööaeg ning töölepingu kehtivus, kellega see on sõlmitud. Missugused on töötaja õigused (majutus, toit, transport töökohta ja tagasi, kas kulud lähevad palgast maha), puhkus jne.
- Usaldada ei tasu suulisi lepinguid.
- Vältida tuleks tüüpilisi vigu, kus ei kontrollita tööandja tausta ega teata, kellega sõlmitakse leping ― kas rendiettevõtjaga või ettevõtjaga kohapeal või hoopis Eesti ettevõtjaga, kes lähetab töötaja teise riiki. Leping jäetakse tegemata ega uurita palgataset (miinimumpalka) teises riigis. Ei mõelda läbi, kus elama hakatakse, kas keeleoskus vastab nõuetele jne.
- Välismaale tööleminejatele laienevad sihtkohariigis kõik õigused, nagu on sealsetel töötajatel, sh peretoetused, pension, töötuskindlustus jm. Kui tegemist on Eestist lähetatud töötajaga, kelle eest makstakse sotsiaalmaks Eestisse, siis temal ei ole õigust ka teise riigi sotsiaalkindlustuse hüvedele.
- Tervisekindlustuse süsteem, mis enamasti on seotud sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalmaksuga, on igas riigis erinev. Teise riiki tööleminejale kehtivad samad õigused tervisekindlustusele nagu selle riigi teistele töötajatele.
- Juhul kui Eestist pärit töötajad jäävad välismaal hätta, siis tuleks ühendust võtta sealse Eesti saatkonnaga või vastava riigi EURES nõustajaga, kes juhendab, kuidas kontakti saada kohaliku tööinspektsiooniga jm.
Mõista ja tea erinevusi
Staff Consulting tegevjuht Ave Nermann selgitab, kuivõrd tuleks tunda asukohamaa (töö)seadusandlust ja töökultuuri.
Kui valida tööle asumiseks riiki, peaks esmalt endale selgeks tegema esmase tööseadusandlusalase teabe – milline on sealses riigis miinimumpalk, katseaja ja töönädala pikkus, lepingu lõpetamise kord, puhkus ning maksusüsteem. Näiteks, Suurbritannia seadusandlus näeb ette pikemat katseaega (kuus kuud) ja töölepingu lõpetamise etteteatamise aeg erineb Eesti seadusandlusest tulenevatest etteteatamise aegadest.
Euroopa Liidu piires on süsteemid kohati sarnased. Enim võib tekkida probleeme väljapoolt EL piire tööle asujail, kuna nende riikide seadusandlus ja maksusüsteemide erinevus on suurem.
Esineb ka erinevaid lepinguvorme, mistõttu ei pruugi olla tööandja kohustuseks tasuda makse kohaliku riigi maksuametile. Kõik seesugused nüansid tuleb eelnevalt selgeks teha. Neile teemadele aitavad vastuseid leida ka töövahendusagentuurid, kes teavad, kust infot hankida ja kuhu pöörduda.
Välismaal töötades tuleb kindlasti järgida riigi seadusandlust, töökultuuri ja tavasid. Vahel unustatakse, et igas riigis pole töötingimused needsamad nagu kodumaal. Oluline on mõista ka kultuuridevahelisi erinevusi – näiteks Suurbritannias ei ole asjaajamine nii kiire kui Eestis. Lõunamaades on aga inimesed erineva temperamenditüübiga ja meie meelest kohati liiga pealetükkivad. Uurida tasub asukohamaa rahvuse eripärasid, kuidas nad omavahel käituvad.
Enne tööleasumist tuleks töösoovijal tutvuda ja endale selgeks teha ka riigi eripärad. Miks mitte suhelda sealse riigi elanikega või hankida vahendatud kogemusi inimestelt, kes selles riigis juba töötavad või on töötanud. Eelnev kodutöö aitab vähendada hilisemat pettumust. Juhul kui riigi töökultuur ja -tavad on vastuvõetavad, siis ei teki üldjuhul ka probleeme. Kultuurierinevuses võivad olla põhimõisted, mida kasutatakse samal moel, kuid neid tõlgendatakse erinevalt. Austades ja pidades kinni riigi tavadest pälvitakse ka kohalike austus.
Kes maksab töötaja töölesõidu piletid? Või vajadusel ka koduriiki tagasisõidu?
Meie agentuuri vahendusel tööleminejad on enamasti pidanud ise lennupiletid ostma, kuid oleme aidanud leida võimalikult soodsaid variante. On olnud ka tööandjaid, kes on sõidu hüvitanud, kuid sel juhul on sätestatud töölepingusse punkt, mille alusel kohustub töötaja tööandja juures teatud aja töötama.
Milliseid vigu peaksid välismaale tööle sättijad vältima?
Tuleks läbi mõelda, kui kaua soovitakse välismaal töötada – kas lühi- või pikemaajalisemalt. Lühiajaliselt töötades võib juhtuda, et sealt saadavad tulud katavad üksnes reisi- ja kohapeal elamise kulud. Välismaale tööle minnakse siiski suurema palgasoovi pärast ja/või antud riigiga tutvuma. Korterit välisriigis üürides on kulud küllalt suured (ettemaksud, tagatisrahad) ja need tuleb esmalt oma rahakotist maksta. Kulude kokkuhoiuks üüritakse kortereid mitme inimesega ühiselt. On ka tööpakkumisi (hotellidesse, restoranidesse), kus tööandja tagab töötajale elukoha, mis tähendab ka väiksemaid kulusid. Ühtlasi ei pea inimene ise hakkama endale elukohta otsima. Vajadusel teevad seda tema eest ka agentuurid, kelle vahendusel tööle minnakse.
