Tabelis on toodud, millise töötamise liigiga kaasneb ravikindlustus ja millisele töötamise liigile tuleb täiendavalt lisada ametinimetus, töötamise asukoha aadress ja tööaja määr.

Tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil väljamakseid deklareerides tuleb jälgida, et töötamise liik ja väljamakse kood on vastavuses.

Tööajamäär, töökoha aadress ja ametinimetus tuleb töötamise registrisse märkida ainult nende töötamise liikide puhul, mille juurde on allolevas tabelis märgitud “Jah“.

Tabelis kasutatud lühendid

FIE – füüsilisest isikust ettevõtja
KOV – kohalik omavalitsus
SM kohustuseta – sotsiaalmaksu tasumise kohustuseta
TSD – tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon
TM kohustus – tulumaksu tasumise kohustus
VÕS leping – võlaõiguslik leping

Töötamise liik (MKS § 251 lg 4)	Välja-makse liik TSD-l	Töötamise liik TÖR-is	Töötamise liigi kood TÖR-is	Kaasneb ravi- kindlustus	Kohustuslik märkida ameti-nimetus ja töökoha aadress	Kohustuslik tööaja määra märkimine
Töölepingu alusel töötav isik	10, 11, 120, 122, 126, 128, 144, 146, 147, 149	Tööleping	1	Jah	Jah	Jah
Töölepingu alusel töötav isik	12, 121, 127, 145, 148	Töötamine TM kohus-tusega Eestis, SM välisriigis	504	Ei	Jah	Jah
Avalikus teenistuses töötav isik	10, 126, 128	Avalik teenistus	2	Jah	Jah	Jah
Kaadrikaitse-väelasena lepingulisse teenistusse võetud isik	10, 126, 128	Avalik teenistus	2	Jah	Jah	Jah
Riigikogu liige	13	Kõrgemad riigiteenijad	3	Jah	Jah	Jah
Vabariigi President	13	Kõrgemad riigiteenijad	3	Jah	Jah	Jah
Vabariigi Valitsuse liige	13	Kõrgemad riigiteenijad	3	Jah	Jah	Jah
Kohtunik	13	Kõrgemad riigiteenijad	3	Jah	Jah	Jah
Õiguskantsler	13	Kõrgemad riigiteenijad	3	Jah	Jah	Jah
Riigikontrolör	13	Kõrgemad riigiteenijad	3	Jah	Jah	Jah
Riiklik lepitaja	13	Kõrgemad riigiteenijad	3	Jah	Jah	Jah
Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige	13	Omavalit-suse valitud või nimetatud liige	4	Jah	Jah	Jah
Valla- või linnavalitsuse liige	10	Omavalit-suse valitud või nimetatud liige	4	Jah	Jah	Jah
Osavalla- või linnaosavanem	10	Omavalit-suse valitud või nimetatud liige	4	Jah	Jah	Jah
Avalik-õiguslik amet	10, 11, 120, 122, 126, 128, 144, 146, 147, 149	Tööleping	1	Jah	Jah	Jah
Abikaasatasu	52	Abikaasa-tasu	15	Jah	Ei	Ei
Liigiga “abikaasatasu” kantakse töötamise registrisse: 1) pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olev mittetöötav abikaasa, või 2) välisteenistujaga või pikaajalises lähetuses Eesti Vabariigi välisesinduses töötava haldusteenistujaga kaasas olev mittetöötav abikaasa.
Tasuta töötamine	–	Tasuta töötamine	501	Ei	Jah	Jah
Tasuta töötamine on töötamine äriühingu või FIE majandushuvides tasu saamata.
KOV komisjoni liige, kes ei ole KOV volikogu liige	15	KOV komisjoni liige, kes ei ole KOV volikogu liige	505	Ei	Ei	Ei
Näiteks valimiskomisjoni liige.
Muu väljamakse töötajale ja ametnikule, mida maksustatakse ainult TM-ga	16	Töötamine TM kohus-tusega Eestis ilma SM kohustuseta	506	Ei	Jah	Jah
Töötamise liik “Töötamine TM kohustusega Eestis ilma SM kohustuseta” on avavanglas töötavatele isikutele. Valida juhul, kui töötamisel tekib Eestis tulumaksukohustus, kuid sotsiaalmaksukohustust ei ole. Töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse objektid on seotud sotsiaalmaksuobjektiga, siis ka neid makseid ei tasuta.
Viisa alusel – tööleping	120, 10, 11, 122, 126, 128, 144, 146, 147, 149	Viisa alusel – tööleping	507	Jah	Jah	Jah
Õigus ravikindlustusele on ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ja töötaval isikul, kelle eest on tasutud sotsiaalmaks. Ravikindlustuse pakett sisaldab Eestis kõiki ravikindlustuse hüvesid võrdselt kõigi teiste ravikindlustatutega.
Võlaõiguslik leping	17, 18, 19, 20, 123, 124, 125	VÕS leping	600	TSD alusel	Ei	Ei
Ravikindlustuse saamiseks peab TSD-l deklareeritud sotsiaalmaks kas ühe tööandja TSD-lt või mitme tööandaja TSD-delt summeerituna olema vähemalt minimaalne sotsiaalmaksukohustus kuus.
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige	21, 22, 23, 29, 30, 31, 156, 157, 158, 159	Juhtimis-, kontroll-organi liige	601	TSD alusel	Ei	Ei
Ravikindlustuse saamiseks peab TSD-l deklareeritud sotsiaalmaks kas ühe tööandja TSD-lt või mitme tööandaja TSD-delt summeerituna olema vähemalt minimaalne sotsiaalmaksukohustus kuus.
Võlaõiguslik leping viisa alusel	123	Viisa alusel – VÕS leping	602	TSD alusel	Ei	Ei
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige viisa alusel	156	Viisa alusel – juhtimis-, kontroll-organi liikme tasu	603	TSD alusel	Ei	Ei
Sotsiaalmaksu-kohustusega FIE abikaasa		SM kohustusega FIE abikaasa	6	Jah	Ei	Ei
Tööleping laevapere liikme soodustusega	70, 71, 72, 73, 74, 270, 271, 272, 273	Tööleping laevapere liikme soodus-tusega	800	Ei	Jah	Jah
Töötamise liik ainult riigiabi tingimustele vastaval laeval töötavale laevapere liikmele.
Meretööleping, juhtivtöötaja reisilaeval	10 või 120	Tööleping laevapere liikme soodus-tusega	801	Jah	Jah	Jah
Töötamise liik ainult riigiabi tingimustele vastaval laeval töötavale laevapere liikmele.
Meretööleping, töötaja reisilaeval	10 või 120	Tööleping laevapere liikme soodus-tusega	802	Jah	Jah	Jah
Töötamise liik ainult riigiabi tingimustele vastaval laeval töötavale laevapere liikmele.

Töölepingu muudatusena muutunud tööaja määr tuleb töötamise registrisse märkida hiljemalt TSD esitamise tähtajaks. TSD esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäev.

Tööaja määra ei saa muuta tagasiulatuvalt. Vajadusel on võimalik tööajamäära muutmise kohta kirjutada lisainfot märkuste väljale.

Kalendrikuul muutunud tööaja määra võib märkida kahel viisil:

1. arvutades kuu keskmise tööaja määra või
2. märkida kuu viimase päeva seisuga kehtiva tööajamäära. Tööaja määraks on töötaja või ametniku lepingujärgne tööaja määr. See ei sõltu tegelikult töötatud tundidest. Tööaja määr märgitakse vastavalt töölepingu kokkulepitud töökoormusele: täistööaeg (1,0) ja osaline tööaeg (nt 0,25; 0,5; 0,75).

Töökoha aadressi märkimisel kasutatakse Maa-ameti aadressiandmete süsteemi.

Aadressi käsitsi sisestamise võimalus on loodud juhuks, kui soovitud aadressi ADS-is ei leidu. E-MTAs lingile “Sisestan aadressi käsitsi” vajutades avaneb vaade, kus aadressi saab osadena sisestada (maakond, kohalik omavalitsus jne) ning puuduva aadressiosa lahtrisse “Aadressi täpsustus” kirjutada.

Töökoha aadressi märkimine ei ole kohustuslik maksukorralduse seaduse § 20² lõikes 2 ega § 25¹ lõike 4 punktides 2, 3, 16 ja 17 nimetatud isikutel.

Töötaja töökoht on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel (TTOS § 4 lg 1).

Tööandja tegutsemiskoht on ettevõtte püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht (MKS § 9 lg 2).

Töökoha aadressi märkmise reeglid

Töökoha aadress on üldjuhul tööandja tegutsemiskoha aadress. Tööandjal võib olla üks või mitu tegutsemiskohta (nt kaupluseketid, kütusemüüjad, pankade harukontorid, põllumajandus jne) ja töötaja võib töötada mitmes kohas.

Kui töötaja täidab töökohustusi mitmel tööandja tegutsemiskoha aadressil (nt poemüüja, kes töötab erinevates müügikohtades), siis tuleb töökoha aadressiks märkida asukoht, kus töötaja töötab suurema osa tööajast. Kui töötaja tööaeg jaotub võrdselt, siis jääb tööandja otsustada, millisele aadressile töötaja registreerida.

Juhud, kus töö tegemist ei saa siduda ühegi aadressiga, vaid töö eeldab ringiliikumist (ehitus siia ei kuulu, antud valdkonna juhised on toodud erandite all):

• kui töötaja ilmub regulaarselt tööandja tegutsemiskoha aadressile, kus asub töö tegemiseks vajalik vahend (nt takso, buss, laev), siis märkida see töökoha aadressiks;
• kui esimest punkti ei saa tööandja tegevusalal rakendada, siis märkida töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Kaugtöö vormis muul Eesti aadressil, mis ei ole tööandja tegutsemiskoha aadress (sh kodusel aadressil), töötavate isikute töökoha aadress on tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse. Erandjuhtudel, kui kaugtööd tehakse Eestis ning töötaja tegevust juhitakse välisriigist, tuleks töökoha aadressiks märkida kaugtöö tegemise aadress, et vältida valesse riiki määramist.

Alaliselt välisriigis töötavate isikute töökoha aadress on välisriik, kus töötaja töökohustusi täidab. Aadressi märkimisel piisab riigi nimest. Kui töötaja lähetatakse välisriiki ning lähetuse planeeritav kestus on kolm kuud või kauem või tähtajatu, siis on tegemist pikaajalise lähetusega, mille korral tuleb Töötamise registris muuta töötamise kannet ning töökoha aadressiks märkida välisriik. Lähetused, mis kestavad alla kolme kuu, loetakse lühiajaliseks ning nende registreerimine pole kohustuslik. Kolme kuu piir pikaajalise ja lühiajalise lähetuse eristamiseks on ühtlustatud Rahvastikuregistri viibimiskoha aadressiga (RRS § 96 lg 1).

Töökoha märkimine alltöövõtu korral (kooli- või personalisöökla või restorani majandamine, koristus- või turvateenuse osutamine vmt) toimub järgmiselt:

• kui alltöövõtja tegevus toimub kliendi aadressil, teenuse osutamise leping on tähtajatu või sõlmitud vähemalt 2 aastaks ja klient on alltöövõtjale eraldanud alaliseks kasutamiseks vastavaks otstarbeks ette nähtud ruumid, siis on alltöövõtja tegutsemiskoha aadressiks kliendi aadress;
• kui teenuse osutamise kestus kliendi aadressil jääb alla 2 aasta, siis märgitakse töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress.

Ametinimetuse, tööaja määra ja töökoha aadressi töötamise registrisse kandmise kohustuse aluseks olevad õigusaktid on:

• maksukorralduse seaduse § 25⁴ lg 1
• maksukohustuslaste registri põhimääruse § 53 lg 2 p 7, 11, 12 ja 13 ning lg 4