Eesti E-kaubanduse Liit tunnustab valitsust, kes soovib uue eelnõuga e-kaubanduse käibemaksuauku vähendada, samas usub liit, et Aasia kaupmehed jätavad käibemaksu-miljonid Eestile endiselt maksmata.

Rahandusminister Annely Akkermann saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab maksuhaldur kvartaalselt saama andmeid piiriüleste maksete kohta, mis võimaldab käibemaksulaekumist parandada. See puudutab aga e-kaubanduse liidu teatel ainult Euroopa Liidu liikmesriike ja jätab radarilt välja Aasia kaupmehed, kes müüvad Eestisse kaupu väga ulatuslikus mahus.

“Tahaks rahandusministeeriumi kiita, et lõpuks ometi on astutud esimene konkreetsem samm maksuaugu klaarimiseks. Oleme mitu aastat rääkinud, et on äärmiselt ebaõiglane, kus Eesti jaoks läheb märkimisväärne summa kaduma – konservatiivse analüüsi järgi 145 miljonit eurot aastas,” ütles pressiteates Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.

“Aga tuleb rõhutada, et see on lahenduskäigust vaid pool, sest eestlaste raha jääb suures osas Aasia kaupmeestele, kellele tuleb samuti tähelepanu pöörata. Maksu- ja tolliamet ei tea kõiki välismaal tegutsevaid e-poode ega seda, kui palju nad Eesti inimestele kaupa müüvad. Samal ajal on Eesti makseteenuse vahendajatel vajaminev info ju olemas,” lisas Väät.

2021. aastani kehtis Aasiast alla 22-euroste tehingute käibemaksu vabastus, mis küll kaotati, kuid Aasia kaupmehed kirjutavad Väädi sõnul nüüd massiliselt saadetistele väiksema väärtuse või märgivad üleüldse kingituseks ning ei maksa Eesti riigile endiselt käibemaksu.

“Ometi on Eesti makseasutustel olemas senditäpsusega kõikide tehingute väärtus, mille jagamine maksu- ja tolliametiga annaks lõpuks võimaluse Aasia kaupmeeste tegevus maksustada ja lõpetada äärmiselt ebavõrdne konkurents meie oma ettevõtetega. Küüniline on peituda selle taha, et seadus ei võimalda, sest seadusandja peabki seadused korda tegema,” leiab liidu tegevjuht.

Eelmisel aastal oli e-kaubanduse käive Eestis Eesti Panga andmetel 2,5 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit eurot viidi välismaale ja sellest hinnanguliselt omakorda pool Aasia veebipoodidesse. “Näiteks eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis tegid e-ostlejad välismaistele kauplejatele makseid summas 520,6 miljonit eurot, kuid maksu- ja tolliameti andmetel deklareeriti Eestis samal perioodil müügikäive 156,8 miljoni euro ulatuses,” osutas Väät.

Kui Eesti tarbijad ostavad välismaistelt e-poodidelt kaupa, siis tuleb selliste kaupade ostmisel maksta käibemaksu. E-pood peab tavaliselt lisama müügihinnale ostja elukohariigi käibemaksu, ent kuna Eesti maksuamet ei saa sellistest välismaa e-poodide müükidest mingil viisil teada, jätavad e-poed käibemaksu tihti maksmata.

Probleem vajab liidu vaates kiiret lahendust, kuna maksuhaldur võib sisse nõuda vaid kuni viie aasta vanuseid maksuvõlgasid.