Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO soovitas Eestil kollektiivlepingu ja kollektiivse töötülide lahendamise seaduse eelnõust eemaldada sotsiaal-majanduslike protestiaktsioonide keelamine.
ILO märkis oma kirjas, et kuigi poliitiliste streikide keelamine vastab ILO nõuetele, siis töötajate sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel protestimine, mida praegune seaduseelnõuga on võimalik märgatavalt kärpida, peaks olema lubatud. ILO soovitas vastava seaduselõigu eelnõust eemaldada.
Ka ei olnud ILO rahul kavaga anda kõigis sektorites minimaalse teenuse kehtestamise õigus ministeeriumi komisjonile, sest organisatsiooni hinnangul peaks minimaalse teenuse üle otsustama sotsiaalsed partnerid omavahel. Kui valitsusel peaks tekkima mure, et osapoolte sõlmitud kokkulepped ei taga üldise avalikkuse huve, siis on valitsusel alati võimalus kohtusse pöörduda, seisab kirjas.
Kollektiivlepingute laiendamist soovitakse eelnõuga piirata juhul, kui esindusorganisatsioonid ei esinda vähemalt poolt sektori käibest, töötajatest või kogumahtudest. ILO hinnangul takistab selline piirang liialt võimalikke kokkuleppeid, seda isegi valitsuse enda jaoks. Ka soovis ILO, et tööinspektsioonile antaks selged juhised, kuidas sektorilepete tegelikku jõustumist valvata.
Veel märkis ILO, et kui seadusega tagatakse mitte-streikivate töötajate õigus streigi ajal töötada, siis tuleks pakkuda ka suuremat kaitset streigimurdjate palkamise vastu, sest viimane on vastuolus töötajate õigusega organiseeruda.
Ametnike streigiõiguse osas märkis ILO, et kuna 19 000 avaliku sektori töötajast on Eestis 12 000 märgitud kui ametnikud mistõttu nende võimalused oma õiguste seista on märgatavalt piiratud. Ka soovitas organisatsioon tagada seaduseelnõuga, et ametnike esindamisel oleksid ametiühingud eelisseisus.
Taavi Rõivase käe all sotsiaalministeeriumis valminud kollektiivlepinguid ja streike reguleeriv seaduseelnõu sai streigiõiguse piiramise eest ametiühingutelt hävitava kriitika osaliseks ning keskliit esitas rahvusvahelisele tööorganisatsioonile ILO palve saata esimesel võimalusel Eestisse oma järelvalvemissioon eelnõu hindama.
Eelnõuga soovitakse pikendada toetusstreigist etteteatamise aega, kehtestada sektorilepete sõlmimisele senisest karmimad nõuded ja täpsustada riikliku lepitaja valimise korda. Samuti kehtestatakse kord streigikeeluga töötajate töötülide lahendamiseks ja määratakse minimaalse teenuse kehtestamise võimalused streigi ajaks.
