Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil on esmaspäeval, 18. aprillil päevakorras maapõueseaduse eelnõu ja selle käigus karmistatakse kaevandamisloa taotlemise nõudeid.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et uues maapõueseaduses muudetakse mõnevõrra rangemaks kaevandamisloa taotlemise nõuded.

"Loa taotlemisel tuleb edaspidi näidata ära kaevandamisega rikutava maa korrastamise täpsem tulemus, näiteks maa tehnilised ja bioloogilised tingimused, veerežiim ja korrastamistööde eeldatav maksumus. Samuti sätestatakse, et põlevkivi, fosforiidi ja metallitoorme üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja kaevandamise loa taotlus peab sisaldama tegevuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi. See võimaldab loa andmisel paremini arvestada tervikpilti," ütles Vakra.

Kavas on loobuda maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa.

Vakra sõnul muudetakse ressursitasu kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel jagunemise süsteemi. Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu.

Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi välja andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris.

Keskkonnakomisjon on kutsunud maapõueseaduse eelnõu arutelule keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Maapõueseaduse eelnõu (213 SE) laiem arutelu koos huvigruppide kaasamisega on komisjonil kavas 2. mail kell 11.00.