Vabaerakond riigikogu fraktsioon andis riigikogu juhatusele üle käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada käibemaksu maksustamisperioodiks kuni kümne töötajaga väikeettevõtjatele, mille käive on kuni 200 000 eurot aastas, üks aasta.

Kui kuni kümne töötajaga väikeettevõtte käive on aastas 200 000–2 000 000 eurot, pikeneks käibemaksu maksustamisperiood kuni kolme kuuni. Samas ei takista muudatus ettevõtetel deklareerida käibemaksu soovi korral igakuiselt.

“Pikem käibemaksu maksustamisperiood vähendab väikeettevõtjate ja maksuameti halduskoormust. Vähem bürokraatiat võimaldab mõlemal poolel keskenduda põhitegevusele,” märkis vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi rahanduskomisjoni liige, ettevõtja Enn Meri eelnõu üle andes.

Eelnõu sihtgrupp on kuni kümne töötajaga mikroettevõtted, kelle aastakäive on kuni kaks miljonit eurot. Statistikaameti andmetel moodustavad sellised firmad 94% kõigist Eestis tegutsevatest ettevõtetest.

Enn Meri hinnangul tekitab ühekuuline käibemaksu deklareerimise periood väikeettevõtjale bürokraatlikke lisakohustusi. “Seadustes on liiga suur halduskoormus, kui isik soovib kasutada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda, vähendada intressi või ajatada maksuvõlga. Sageli ei ole väikeettevõtjad teadlikud seaduses olevatest normidest. Intressi määr on aga maksuvõla korral ebamõistlikult kõrge ja juriidilised isikud peavad tasuma selle pealt ka tulumaksu, sest tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuluga. See tähendab, et ettevõtete kogukulu hilinenud maksukohustuselt ei ole aastas mitte 21,9%, vaid koos tulumaksuga umbes 27%,” kirjeldas Meri.

Euroopa Komisjon esitas tänavu 18. jaanuaril EL Nõukogule menetlemiseks direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi väikeettevõtete erikorra kohta. Selle artikkel 294i ütleb, et käibedeklaratsiooniga hõlmatud maksustamisperiood väikeettevõtjate jaoks on üks aasta.

Euroopa Komisjon on märkinud, et käibemaksukohustus on eriti koormav väikeettevõtjatele, kuna neil on vähem raha kui suurettevõtjatel. Käibemaksudirektiivis on seepärast ette nähtud mitmed sätted, mille eesmärk on kergendada käibemaksukohustuslasest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koormust.

Käibemaksudirektiiviga nähakse ette ka lihtsustatud käibemaksukohustus, kuid väljaspool väikeettevõtete erikorda. Need meetmed on vabatahtlikud – liikmesriigid võivad neid rakendada ja ettevõtjad võivad neid kasutada. Seega tuleks liikmesriikidel ka kehtestada lihtsustatud käibemaksukohustused maksust mittevabastatud väikeettevõtjatele. Need kohustused peaksid hõlmama lihtsustatud registreerimist, lihtsustatud raamatupidamist ja pikemaid maksustamisperioode, mille tulemusel tuleks käibedeklaratsioone esitada harvem.