Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel mitte anda rahalist toetust äriühingutele, kellel on sidemeid selliste riikidega, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetellu. Piiranguid tuleks kohaldada ka nende äriühingute suhtes, kes on mõistetud süüdi rasketes finantskuritegudes, näiteks finantspettustes, korruptsioonis või maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmises.
Konkurentsipoliitika eest vastutav juhtiv asepresident Margrethe Vestager: “Praegu valitseb seniolematu olukord, kus ettevõtted saavad koroonaviiruse puhangu tõttu erakordselt suurt riigiabi. Aga just selles olukorras ei saa aktsepteerida, et avalikult sektorilt toetust saavad ettevõtted hiilivad maksuparadiiside kaudu maksudest kõrvale. See on liikmesriikide ja Euroopa Liidu eelarve kuritarvitamine maksumaksjate ja sotsiaalkindlustussüsteemide arvelt. Püüame üheskoos liikmesriikidega tagada, et see ei oleks võimalik.”
Koroonaviiruse puhang on sundinud liikmesriikide majandustegevuse ja selle taastamise toetuseks tegema enneolematuid jõupingutusi nii kohapeal kui ka Euroopa Liidu tasandil. Märkimisväärset rahalist toetust on antud äriühingutele likviidsuse ja kapitali pakkumiseks, töökohtade säilitamiseks, tarneahelate alalhoidmiseks ning teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks. Selles kontekstis on mitu liikmesriiki väljendanud valmisolekut võtta vastu õigusnormid, millega piiratakse selliste äriühingute võimalusi toetust saada, kes hoiduvad maksuparadiiside kaudu maksudest kõrvale või kes on mõistetud süüdi finantskuritegudes. Need liikmesriigid on palunud komisjonilt suuniseid selle kohta, kuidas probleemi kõige paremini lahendada.
Antud soovituse eesmärk on anda liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusnormidele vastav näide sellest, kuidas tõkestada avaliku sektori toetuse kasutamist maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise või rahapesu skeemide elluviimiseks või terrorismi rahastamiseks. Eelkõige ei tohiks avaliku sektori toetust anda äriühingutele, kellel on sidemeid maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetelusse kantud jurisdiktsioonidega (näiteks juhul, kui äriühing on mõne sellise jurisdiktsiooni maksuresident). Kui liikmesriigid peaksid otsustama sellised sätted oma siseriiklikesse õigusaktidesse lisada, soovitab komisjon kehtestada hulga tingimusi, millest rahalise toetuse andmine peaks sõltuma. Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetelu on piirangute kohaldamiseks sobivaim alus, sest võimaldab kõigil liikmesriikidel kooskõlastatult tegutseda ega lase võtta üksikmeetmeid, mis võivad Euroopa Liidu õigusega vastuollu minna. Samuti aitab loetelu kasutamine piirangute rakendamise alusena tagada ettevõtete jaoks suurema selguse ja kindluse.
Komisjon soovitab teha piirangutest ka erandeid, mida kohaldatakse rangetel tingimustel. Nende eesmärk on kaitsta ausaid maksumaksjaid. Isegi siis, kui äriühingul on sidemeid maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetelusse kantud jurisdiktsioonidega, peaks tal olema võimalik saada teatavatel tingimustel rahalist toetust, näiteks juhul, kui ta suudab tõendada, et on maksnud liikmesriigis teataval ajavahemikul (nt viimasel kolmel aastal) nõuetekohaselt makse, või kui ta tõepoolest tegeleb loetellu kantud riigis majandustegevusega. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada asjakohased sanktsioonid, mis aitaksid vähendada toetuse taotlejate motivatsiooni esitada vale- või ebatäpset teavet.
Samuti peaksid liikmesriigid kokku leppima mõistlikes nõuetes, mille kohaselt peaksid äriühingud tõendama, et neil ei ole sidemeid maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetelusse kantud jurisdiktsioonidega. Soovituses pakutakse liikmesriikide abistamiseks välja vastavad põhimõtted.
Lõpetuseks peaksid liikmesriigid kooskõlas Euroopa Liidu hea valitsemistava põhimõtetega teatama komisjonile meetmetest, mida nad kavatsevad soovituse järgmiseks rakendada. Komisjon avaldab kolme aasta jooksul aruande soovituse mõju kohta.
