Euroopa Komisjon soovib reguleerida Euroopa Liidu tasandil seda, kuidas peaks ettevõtteid kestlikult juhtima. Vastav regulatsioon toob kõikidele ettevõtetele ja nende juhtidele kaasa lisakohustused. Koda on sellele ideele vastu.
Täpsemalt tuli Euroopa Komisjon välja algatusega, et Euroopa Liidu õigusaktides tuleks kirja panna äriühingute hoolsuskohustus nii, et kõik äriühingud ja nende juhid lähtuksid oma tegevuses mitte vaid lühiajalistest finantseesmärkidest, vaid pikemaajalistest eesmärkidest ning ka mõjust kliimale, sotsiaalvaldkonnale ja inimõigustele. Mõte ongi panna õigusaktidesse kirja, kuidas ja kui laiaulatuslikult ettevõtjad seda tegema peaksid.
Mida see ettevõtjale tähendaks?
Algatuse järgi ütleksid Euroopa Liidu õigusaktid muu hulgas seda, et ettevõtted peavad hakkama jälgima, et mitte kusagil nende poolt müüdavate kaupade tarneahelates ei rikutaks inimõigusi ega tekitataks (ebaseaduslikku) keskkonnakahju. Selleks peavad juhatuse liikmed hakkama tegema igasuguseid erinevaid toiminguid, et välja selgitada kas ja kui palju mingi tegevus kedagi (nt töötajat, klienti vm) mõjutada võib, kuidas kahjulikku mõju ära hoida jne. Kusjuures jälgima peab ka alltöövõtjate, tarnijate ja tütarettevõtjate tegevust. Näiteks, kui ettevõttel on alltöövõtja kuskil Hiinas, siis peab ettevõte välja selgitama ka seda, kas ja kui palju järgitakse sealsete töötajate inimõigusi.
Valitud meetmed ei ole asjakohased ja kahjustavad ettevõtjaid
Kaubanduskoda saatis justiitsministeeriumile kirja, kus märkis, et mõistab küll vajadust lahendada kliima ja inimõiguste rikkumisega seotud probleeme, kuid Euroopa Komisjoni väljapakutud kujul neid probleeme siiski lahendama ei peaks ega saakski.
Koja hinnangul ei peaks komisjon ettevõtete juhtimisse sekkuma. Algatuse järgi peaksid ettevõtjad tegema igasuguseid riskianalüüse, aruandlusi, töötama välja kahjuliku mõju vähendavad meetmed jms. See tekitab ettevõtjatele täiendavat halduskoormust ja kulusid. Lisaks kahjustab see Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes ettevõtetega, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu ja kellele sellised nõuded ei kohaldu.
Pealegi ei ole reaalne, et ettevõtted saavad mõistlike pingutustega kätte andmed näiteks kuskil Indias all-allhankija töötajate või klientide inimõiguste järgimise kohta.
Lahendus peitub mujal
Inimõiguste ja kliimaga seonduvate probleemide lahendamiseks tuleks leida muud efektiivsemad ning ettevõtjaid vähem kahjustavad lahendused. Sellised probleeme võiks lahendada erinevate riikide ja regioonide koostööna. Ettevõtete juhtimise reeglite muutmine on nende probleemide valguses ebaefektiivne ning kahjustaks asjatult Euroopa Liidu, sh Eesti ettevõtteid.
