Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. Varem tuli äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta e-äriregistris sisalduvate andmete vaatamiseks maksta päringutasu.
Justiitsministri sõnul aitab andmete tasuta kättesaadavaks tegemine ettevõtlussektorit läbipaistvamaks ja innovaatilisemaks muuta. “Infoühiskonna arenguks on vajalik vaba ligipääs kvaliteetsetele andmetele, ennekõike neile, mis on riigi valduses. Info kättesaadavus aitab tagada majanduse läbipaistvuse ning loob eeldused nutikate andmepõhiste teenuste arendamiseks,” ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg ja lisas: “Läbipaistev ettevõtluskeskkond tähendab, et tarbija teab, kelle teenuseid ja tooteid ta tarbib, ning ettevõtjad saavad ärisidemeid luues uurida koostööpartneri tausta. Majanduse läbipaistvus on kogu ühiskonna huvides.”
Justiitsministeeriumi plaanid ulatuvad registriandmete kättesaadavaks tegemisest kaugemale. “Hetkel võimaldame e-äriregistri teenuseid kasutada tasuta sellisel kujul, nagu need juba olemas on,” ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann ning lisas: “Tegemist on esimese sammuga avaandmete teekaardil. Järgmises etapis vaatame üle, millised on ettevõtjate vajadused ja mida uute teenuste loomisel lisaks soovitakse. Samuti tahame muuta info leidmise e-äriregistri portaalis mugavamaks.”
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Pille Lehise sõnul ei pea siiski muretsema, et andmed nüüd liigselt avalikuks saavad. “Avaandmete taaskasutamisel peab ettevõtja samuti järgima andmekaitse põhimõtteid,” sõnas Lehis ja lisas: “Näiteks uute andmepõhiste teenuste arendamisel tuleb iga täiendava andmetöötluse puhul veenduda, et teenusepakkujal on õigus andmeid selle jaoks kasutada.” Oma andmete õigsuse eest e-äriregistris saab igaüks ise hea seista. “Soovitame inimestel üle vaadata, ega äriühingu kontaktidena pole registrisse antud hoopis isiklikke kontaktandmeid – telefoninumbrit, e-posti aadressi või kodust aadressi -, mille avalikuks tulemist ei soovita,” andis Lehis nõu.
Ainsana jääb päringutasu kehtima mittetulundusühingute avalike toimikute dokumentide puhul, sest need võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid, mille taaskasutamisel kehtivad piirangud.
Tagasisidet, kuidas ettevõtjate ning asutuste jaoks andmete taas- ja ristkasutust lihtsustada, saab anda äriregistri avaandmete lehel, mis on kättesaadav alates 1. oktoobrist.
Justiitsministeerium annab äriregistri info vabaks
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille alusel soovitakse 1. septembrist kaotada e-äriregistrist päringu tegemise tasud.
Tasude kaotamise eesmärk on läbipaistvuse suurendamine ettevõtlussektoris ning uute, andmepõhiste teenuste arendamise soosimine.
Justiitsminister Maris Lauri sõnul luuakse ettevõttele eeldused kasutamaks avalikes andmetes peituvat potentsiaali, et toetada majanduskasvu ja luua uus töökohti.
“Riigi valduses olev teave on viimase pea kahekümne aasta jooksul kasvanud nii mahult kui ka sisult ning seda teavet tuleks taaskasutada ühiskonnas nii palju kui võimalik. Ka mitmeid Eesti ettevõtted on loonud avaandmete abil uusi teenuseid ja saavutanud laiemat edu,” sõnas ta.
Teine oluline eesmärk on läbipaistvuse suurendamine ettevõtlussektoris.
“Läbipaistvus ettevõtluses on ülioluline. See on küsimus usaldusest aga ka korruptsioonist. Kipume unustama, et korruptsiooni on ka erasektoris ja ettevõtluses. Kuigi seal on seda keerulisem määratleda, näitavad uuringud, et ärikorruptsioon ohustab üldist majanduskeskkonda ja tekitab ebavõrdsust, mõjutab toodete ja teenuste kvaliteeti ning võib kujutada isegi ohtu inimeste tervisele,” selgitas Lauri.
“Lisaks on tarbijate ja ettevõtjate jaoks üha olulisemad ka erinevad eetilised küsimused ja muutunud väärtushinnangud. Viimastel kuudel oleme näinud, et nii ettevõtja kui ka tarbija peavad ja tahavad teenuseid tarbides ja uusi ärisidemeid luues teada, kes on juriidilise isikuga seotud isikud, nt osanikud ja tegelikud kasusaajad,” lisas justiitsminister.
Ainsana jääb tasu kehtima mittetulundusühingute avalike toimikute dokumentide eest, kuna need võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid, mis peaksid olema täiendavate meetmetega kaitstud avalikku kasutusse andmise eest.
Kertu Laadoga
Justiitsministeerium avalike suhete nõunik
