Kes ja mille kohta on kohustatud arvestust pidama?

Pakendiseaduse § 24 sätestab nõuded pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamisele. Oluline on rõhutada, et tootjad, maaletoojad ja importijad peavad ennekõike ettevõttesiseselt arvestust pidama Eesti turule lastud kauba pakendi koguste kohta, pakendimaterjali liikide kaupa. Seda tuleb teha nii taaskasutusorganisatsioonile kohustuste üle andmisel kui ka taaskasutuskohustusi ise täites.

Hulgimüüjatest vaheladudel, jaemüüjatel ja kauplustel, kes müüvad kaupu lõpptarbijale on kohustus arvestust pidada nende pakendite koguste kohta, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel, näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salati- jm karbid, kaubaga kaasa antavad kile- jm kotid.

Kuidas tõendada Eesti turule lastud pakendite kogust?

Et pakendatud kaup on müüdud Eesti turule tõendab ennekõike müügiarve. Kui müügiarve adressaat on Eestis tegutsev juriidiline või füüsiline isik, loetakse kaup Eesti turule lastuks. Samuti loetakse Eesti turule laskmiseks oma tarbeks kauba kasutamist.

Eesti turule laskmine on Eestis esmakordselt pakendatud kauba kättesaadavaks tegemine. Seega tuleb arvestust pidada ainult sellise pakendatud kauba pakendikoguste kohta, mis on ettevõtte poolt esimest korda (pakendatult) müüki pandud.

Näiteks: Maaletooja müüb suhkru suurtes kottides edasi hulgimüüjale, kes omakorda pakendab selle jaekaubandusele sobivatesse väikestesse kottidesse. Hulgimüüjal, kes pakendas suhkru ringi, tuleb arvestust pidada väikeste kottide kohta ja maaletoojal nende pakendite (suured kotid) kohta, millega kaup maale toodi.

Müügiarvel on soovitav märkida ära ka kauba pakendite kogused (kilogrammides või tonnides) materjaliliikide kaupa. Seda võib teha ka eraldi kauba saatelehel.

Millised võimalused on ettevõttesiseseks Eesti turule lastud pakendite koguste arvestamiseks?

Tootjatel, kes ise pakendavad kaupa on kõige otstarbekam arvestust pidada pakendamiseks ostetud pakkematerjali või pakendite koguste kohta.

Maaletoojatel ja importijatel sõltub arvestuse pidamine kauba ja selle pakendi iseloomust jms:

• infot kauba pakendite koguste kohta võib hankida kauba müüjalt:
• sageli on kauba ostu-müügidokumentides ja/või kauba pakendil märgitud nii kauba bruto- kui ka netokaal, mille järgi on võimalik välja selgitada pakendi kogused;
• väga suure kaupade nomenklatuuri ja erinevate pakendite korral, mille pakendi kaalu tootja/müüja ei ole fikseerinud, võib kaubad grupeerida sarnaste (materjal, kaal) pakendite järgi ning teha iga kaubapakendi grupist valitud tootele kaalumine, mille alusel arvestatakse kogu selle grupi pakendite kogused.

Kuidas tõendada pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist?

Kui ettevõte on oma taaskasutuskohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, siis on tõendavateks dokumentideks ettevõtte ja taaskasutusorganisatsiooni vaheline leping, teenuse/litsentsi eest esitatud arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid.

Kui ettevõte on üle andnud enda poolt kogutud pakendijäätmed vastavat taaskasutamise viisi võimaldavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, on tõendavaks dokumendiks jäätmekäitleja poolt vormistatud dokument (nt üleandmise-vastuvõtuakt), milles kajastub mil viisil pakendijäätmed taaskasutatakse, üle antud pakendijäätmete tüüp, materjaliliik ja kogus (kilogrammides või tonnides).

Kui ettevõte taaskasutab oma tegevusega ise pakendijäätmed, siis tuleb vormistada vastavat tegevust kajastavad ettevõttesisesed dokumendid.

Kuidas tõendada raskemetallide sisaldust pakendis ja pakendi koostisosades?

Nõuded pakendite raskemetalli sisalduse kohta sätestab pakendiseaduse § 14. Nende nõuete täitmist tõendava dokumendi peaks andma pakenditootja ning imporditud pakendatud kauba korral võib seda küsida ettevõttelt, kes teile kauba müüs. Samuti on võimalik lasta ise teha laboratoorsed katsed pakendite raskemetallide sisalduse kohta vastavas asutuses, kes on pädev seda hindama.

Kuidas esitada andmeid pakendiregistrisse?

Pakendiregistrile tuleb esitada üks kord aastas auditeeritud andmete alusel aruanne turule lastud pakendite ja taaskasutatud pakendijäätmete koguste kohta. Aruande vormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004 määrusega nr 346 "Riikliku pakendiregistri põhimäärus“. Pädevaks andmete auditeerijaks peetakse raamatupidamise audiitoreid.

Andmeid saab esitada kas paberkandjal allkirjastatult või saates need digitaalselt allkirjastatud e-kirjaga (pakendiregister@keskkonnaindo.ee). Lisainfot vaata siit.

Milliseid andmeid ootab riiklik pakendiregister?

Ettevõttel on kohustus kord aastas esitada pakendiregistrile andmed:

• Eesti turule lastud enda poolt toodetud pakendatud kauba ja/või maaletoodud-imporditud pakendatud kauba pakendi koguste kohta pakendimaterjali liikide kaupa ning taaskasutamisse suunatud ja/või enda poolt taaskasutatud pakendijäätmete koguste kohta samuti pakendimaterjali liikide kaupa;
• nende pakendite kohta, mille kogumise ja taaskasutuskohustused on üle antud taaskasutusorganisatsioonile, esitab ettevõtte eest andmed pakendiregistrile taaskasutusorganisatsioon.

Kellele esitada andmed eksporditud kauba pakendi kohta?

Andmed eksporditud kauba pakendi kohta tuleb esitada Euroopa Liidu maades, kuhu kaup eksporditi vastava riigi ametkonnale ja seal kehtestatud korra järgi. Ka väljapool Euroopa Liitu kaupade ekspordi korral tuleb järgida vastava riigi nõudeid ja korda.