Täna, 17. juunil 2020 Riigikogu poolt vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse raames tuuakse seni politsei- ja piirivalveameti koosseisu kuulunud rahapesu andmebüroo eraldiseisva asutusena rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Uus asutus rahandusministeeriumi haldusalas luuakse seaduse kohaselt järgmise aasta 1. jaanuaril.
“Valitsuse jaoks on rahapesu tõkestamine ja ennetamine väga oluline prioriteet. See, et Eestit viimaste aastate suurtes rahapesujuhtumites ära kasutati, oli meile valus õppetund. Peame tõsiselt pingutama selle nimel, et midagi taolist enam ei korduks. Oleme juba suurendanud rahapesu tõkestamisega tegelevate asutuste rahastust ja täiendanud seadusi. Tõhusamaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks pean vajalikuks ka muudatusi valdkonna institutsionaalses ülesehituses, meil on vaja suuremat fokusseeritust,” selgitas rahandusminister Martin Helme muudatuse vajalikkust.
Rahapesu andmebüroo toomisel rahandusministeeriumi haldusalasse on peamiseks eesmärgiks koondada valdkonna poliitika kujundamine ja praktiline rakendamine ühte kohta. “Riigile on väga oluline, et rahapesu andmebüroo on tugev partner Eesti finantssektorile. Iseseisva asutusena rahandusministeeriumi haldusalas, tihedas koosöös maksu- ja tolliameti ning finantsinspektsiooniga, on rahapesu tõkestamine ja ennetamine tulevikus kindlasti tõhusam. Ühtlasi saame nii koondada selle väga keerulise finantskuriteo analüüsiks vajalikku oskusteavet rahanduse valdkonnas,“ sõnas Helme.
Juba praegu on rahapesu andmebürool hulk ülesandeid, mis sobivad paremini rahandusministeeriumi valitsemisalasse, nagu näiteks järelevalve rahapesu tõkestamisega seotud kohustatud isikute tegevuse üle, rahapesu tõkestamist puudutavates valdkondades tegevuslubade taotluste menetlemine ja ettevõtete majandustegevuse või tegevusloa peatamine.
“Valitsus otsustas eelmisel aastal oluliselt suurendada rahapesu andmebüroo rahastust ja meeskonda. Büroos on alustatud strateegilise analüüsi funktsiooni loomisega. Strateegiliseks analüüsiks vajalike andmete töötlemise oskusteave on samuti rahandusministeeriumi valitsemisalas olemas ja suurem sünergia asutuste vahel on seetõttu eelis,” ütles Helme.
Rahapesuvastase võitluse põhirõhk liigub järjest rohkem ennetustegevusele ja seetõttu on rahapesu andmebürool vaja teha senisest tihedamat koostööd turuosalistega ja olla neile vajadusel ka partneriks. Euroopa Liidu arengutest tulenevalt saab rahapesu andmebüroo lähitulevikus juurde uusi ülesandeid, teisalt plaanitakse ka EL-ülese koostöö- ja infovahetuse tõhustumist. Samuti muutub järjest olulisemaks lisaks tavapärasele pangandusele ka finantstehnoloogia (fintech) ja virtuaalvääringute valdkonna arengute jälgimine ja analüüs. Eesti riik peab üleilmse finantssektori arengutega kaasas käima ja see muudatus on kindlasti oluline tulevikku vaatav samm. Rahapesu andmebüroo toomisel rahandusministeeriumi haldusalasse tuleb samas silmas pidada, et muutusega säiliks andmebürool hea infovahetus ja koostöö keskkriminaalpolitseiga. Selle protsessi sujuvaks korraldamiseks on loomisel töörühm, mida hakkab juhtima rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.
“Rahapesu andmebüroo ülesanded ja roll Eesti ühiskonnas lähiaastatel suurenevad ning seetõttu julgustame kõiki büroo töötajaid selle olulise muudatusega kaasa tulema, et seda ootust pühendumusega täita. Soovime, et uue asutuse käivitamine toimuks võimalikult sujuvalt ning seniste töötajate õigustatud ootustega arvestataks. Rahandusministeeriumi alla toomine lihtsustab ka rahapesu andmebüroo edasiseks arenguks vajalike finantssektori spetsialistide värbamist. Konkureerib ju rahapesu andmebüroo töötajate pärast üha rohkem finantssektoriga,” ütles rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.
Eraldi tähelepanu pööratakse kavandatava sammu rahvusvahelisele tutvustamisele, sest tagada tuleb rahapesu andmebüroo koostöövõrgustike säilimine ja liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides kogu üleminekuperioodil ja edaspidi.
Eesti võttis Euroopa Liidu rahapesudirektiivid täielikult üle
Riigikogu kiitis täna kolmandal lugemisel heaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, mis oluliselt täiendab praeguseid rahapesu tõkestamise võimalusi.
Vastuvõetud muudatused täpsustavad rahapesu mõistet, loovad kaitse vilepuhujatele ja õigusliku aluse olemasoleva elektroonilise arestimissüsteemi põhjal pangakontode registri väljatöötamiseks ning võimaldavad rahapesu andmebüroole ligipääsu loodavale registrile. Samuti täpsustub tegelike kasusaajate definitsioon ning algab töö tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamise alaseks arenduseks äriregistri juures.
Olulisteks muudatusteks on ka kohustatud isikute omavahelise koostöö ja infovahetuse selgem reguleerimine, mille eesmärgiks on anda kohustatud isikutele võimalused omavaheliseks kulusid säästvaks ja avalikele huvidele vastavaks koostööks ja kord kogutud andmeid omavahel vahetada. Seaduse vastuvõtmine Riigikogus oli Eesti poolt viimane vajalik samm Euroopa Liidu rahapesudirektiivi AMLD V ja samuti niinimetatud rahapesu vastu kriminaalõiguslike vahenditega võitlemise direktiivi täielikuks ülevõtmiseks ning AMLD IV osas Euroopa Komisjoni poolt tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks.
Rahandusminister Martin Helme sõnul on tegemist Riigikogus põhjalikult arutatud väga olulise seadusega, mis parandab Eesti võimalusi võitluses rahapesuga. “Eesti ei ole koht rahapesuks. Valitsus teeb kõik, et meie majanduskeskkond oleks jätkuvalt aus ja läbipaistev ning käesolev seadus on selles osas väga oluline samm edasi. Eesti ettevõtted peavad tulevikus järjest paremini tundma oma kliente, kellega nad äri teevad ja pankade infovahetus rahapesu andmebürooga muutub tänu loodavale uuele registrile kiiremaks ja tõhusamaks. Meil on vaja hästi mõista Eesti rahandussüsteemi tänaseid ohte ja tulevikuriske ning neid targalt maandada. Samas on väga oluline, et aktiivses rahapesuvastases võitluses ei jääks tavalised inimesed ja väiksemad ettevõtted kogemata hammasrataste vahele. Seetõttu lisati seadusesse punkt, et pangad peavad senisest rohkem selgitama ja põhjendama oma otsuseid pangakontosid sulgeda,” selgitas Helme.
Seadusega kehtestatakse Eestis riikliku taustaga isikute loetelu, kellele hakkavad kehtima rahapesu tõkestamisel kõrgendatud nõuded. Nende hulka kuuluvad näiteks ministrid, riigikogu liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste juhid ning erakondade juhatuse liikmed. Seadusega suurendatakse ka vilepuhujate kaitset ning täpsustatakse nende isikute ringi, kes peavad oma tegevuses arvestama rahapesu tõkestamise nõuetega.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse vastuvõtmine Riigikogus ning seaduse tõhus rakendamine on Eesti riigile oluline, sest juba 2021. aasta hilissügisel ootab Eestit ees Moneyvali* uus hindamine. Sel korral hinnatakse, kuidas riik rahapesu tõkestavaid seadusi ja regulatsioone praktikas ellu rakendab ja milline on Eesti asutuste võimekus tegelikult rahapesu tõkestamisega tegeleda. “Me peame riigina pingutama, et see hindamine edukalt läbida. Meil alahinnatakse seda võimalikku riski, et Eesti võib sattuda rahapesu tõkestamise osas tõhustatud järelevalve all olevate riikide nimekirja. Sellel on oma tagajärjed nii riigi mainele, finantskeskkonnale kui ka seonduvale halduskoormusele,” selgitas Helme.
*Moneyval on Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindav ekspertkomitee (Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism).
