• Detsembri maksutulu moodustas 1 213,6 miljonit eurot.
• Maksu- ja tolliametile tasuti 2023. aastal kokku 12,8 miljardit eurot ehk aasta varasemast 7,2 protsenti enam makse.
• Eelarve täitus ootuse lähedale ehk 99,2 protsendiliselt.
• Majanduslangusele vaatamata toetas tugev tööturg 2023. aastal tööjõumaksude tasumist.
• Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutas mullu finantssektori intressitulude tõus ja 2022. aasta erasektori kasumite kasv.
• Käibemaksu tasumist pärssisid halvenenud majandusolud, madal kindlustunne ning euribori tõus.
• Aktsiiside tasumine pöördus kasvule aktsiisitõusu eelse varumise tõttu.
• 2023. aasta keerulistes majandusoludes kerkis maksuvõlg tunamullusega võrreldes (7 protsenti), mis vähendas kogutud maksutulu.

Palgafondi jõudne kasv toetas 2023. aastal tööjõumaksude laekumist.

Töökohtade arv püsis 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga samal tasemel, palgafondi vedas keskmise töötasu kasv. Avalikus sektoris mõjutasid palgakasvu aasta alguses toimunud üldine viie protsendiline palgatõus ning lisaraha suunamine hariduse, tervishoiu ja siseturvalisuse valdkonna täiendavateks palgatõusudeks. Valdkondlikest sektoritest vedaski 2023. aastal palgafondi kasvu haridus. Erasektoris mõjutas palgakasvu inflatsioon ning ettevõtete suhteliselt hea finantsseis. Töökohtade arv vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kõige enam töötlevas tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud.

Sotsiaalmaksu tasumise 2023. aasta kasv oli viimase 15 aasta üks kiiremaid. Sellega seoses on ka keskmise vanaduspensioni tõus käesoleva aasta 1.aprillil taas kahekohaline. Riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga seoses maksuvaba tulu tõstmisega. Vähemlaekumist tasandas inimeste valik lükata maksuvaba tulu kasutamine edasi käesolevasse aastasse. Koos kohalike omavalitsuste osaga füüsilise isiku tulumaksu laekumine siiski kasvas.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumise kasv üle 20 protsendi 2023. aastal oli maksudest kiireim. Selle põhjuseks oli eelkõige finantssektori intressitulude kasv, mis suurendas krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumist ligi 2,4 korda võrreldes 2022. aastaga. Erasektori jaotatud kasumi tulumaks kasvas möödunud aastal kümnendiku, sektoritest (koos riigiettevõtetega) oli suurim kasv võrreldes 2022. aastaga energeetikas ja kinnisvaras, suurim kahanemine majanduslangusest enim mõjutatud töötlevas tööstuses.

Käibemaksutulu kasvu pidurdas 2023. aastal majandusaktiivsuse prognoositust sügavam langus, mistõttu majanduse nominaalmaht on alates II poolaastast oodatust väiksem. Käibemaksu tasuti aastaga kokku ligi 3,5 miljardit eurot, mis on 5,1 protsenti enam kui aasta varem.

Käibemaksu tasumise tõus jäi 2023. aasta hinnatõusule (9,2 protsenti) alla, mis osutab tarbimise mahulisele langusele. Eelarveaastaks kavandatud käibemaksutulu jäi oodatule alla kuna eratarbijad hakkasid majandusolude halvenemise ja madala kindlustunde tõttu tarbimiskulutusi piirama. Kuigi palgakasv püsis kiirena kogu aasta vältel ning hinnatõus pidurdus, piiras tarbimisvõimet euribori tõus. Sealjuures on palga ostujõud kiire hinnatõusu eelse perioodiga võrreldes endiselt ca 5 protsenti madalam. Samas hakkasid ka majapidamiste hoiused st säästmine 2023. aasta lõpul suurenema, kuid säästude jaotus elanikkonna gruppide vahel on väga ebaühtlane. Samuti avaldas negatiivset mõju käibemaksutulu kasvule planeeritust tagasihoidlikum riigi kulude realiseerumine ning ettevõtete käibemaksuvõlgnevuste tõus. Ettevõtete kogukäive langes 2023. aasta kokkuvõttes jahenenud majandusolude tõttu 4 protsendi võrra. Tegevusaladest mõjutas 2023. aastal käibemaksu tasumise tõusu enim ehitus ning pidurdas energeetika. Ehituse puhul avaldas mõju eelkõige rajatiste ehitusest tulenev müügi suurenemine. Energeetika tasumist pärssis 2023. aastal elektri- ja gaasihinna oluline kukkumine, mis oli aga eratarbija vaatest positiivne areng.

Aktsiiside tasumine 2023. aastal suurenes peamiselt tänu viimase kvartali jõulisele alkoholiaktsiisi tasumisele. Sellest hoolimata jäi aktsiiside tasumiste kasv kokku võrreldes aasta varasemaga tagasihoidlikuks.

Eelmise aasta aktsiiside tasumisi mõjutas positiivselt alkoholiaktsiis, mille tasumised suurenesid aastaga enim ning eelarvesse kavandatust kogunes maksutulu rohkem. Oodatust suurema kasvu taga on viimases kvartalis soetatud varud, mille tingis aktsiisimäärade ja käibemaksumäära tõus 2024. aasta jaanuaris. Kolmanda kvartali lõpus oli peamiste alkoholiliikide deklareerimine veel eelmisest aastast madalam, kuid viimase kvartali hoogustunud varumine tõstis oluliselt deklareerimist. Varude tõttu deklareerimise suurenemist oli oodata, kuid varude maht osutus suuremaks kangel alkoholil ning madalamaks lahjal alkoholil.

Tubakaaktsiisi tasumine suurenes eelmisel aastal ning seda tänu alternatiivsetele tubakatoodetele. Tubakatoodest enim laekub aktsiisi sigarettidelt ning eelmisel aastal toimus just selles kategoorias üle mitme aasta suurim langus, kuna alternatiivsete toodete populaarsus on jõulises kasvus.

Eelmisel aastal tõusis sigarettide aktsiisimäär, kuid prognoositud tulu jäi sellelt väiksemaks, kuna sigarettide deklareerimise langus oli suurem kui aktsiisimäära tõus. See on ka peamine põhjus, miks tubakaaktsiisi tasumine jäi eelarves oodatule alla.

Kütuseaktsiisi tasumised jäid eelmisel aastal nii aasta varasemale kui eelarves oodatule alla. Kütuseaktsiisi tasumist mõjutas positiivselt kindlasti mootorikütuste hinnalangus, diisli ja bensiini jaemüügid suurenesid võrreldes aasta varasemaga, kuid kasvu jäid tagasihoidlikuks. Arvestades ostujõu taastumist kehvemapoolses majandustingimustes, võib pidada 2,2 protsendilist kasvu heaks. Tasumisi kahandas aga eelmisel aastal eelkõige diislikütuse hulgimüügi langus, mis peamiselt tulenes töötleva tööstuse raskenenud majandusolukorrast. Maagaasi tarbiti samuti vähem kui aasta varem, mis andis omapoolse panuse tasumise vähenemisse.