Palgakasv tuleneb eelkõige põhipalkade tõusust. Töötajate aktiivsus tööturul surub põhipalkasid üles.
Keskmine lisatasude osatähtsus töötasus on aastaga langenud ja põhipalga osa kasvanud, näitavad täna avaldatud Palgainfo Agentuuri töötasude uuringu tulemused. Kui eelmise aasta aprillis oli keskmine tööga seotud regulaarsete lisatasude osatähtsus töötasus keskmiselt 21%, siis selle aasta aprillis oli see 17%.
Sagedamini maksti töötajatele tulemustasu, ületunnitöötasu ja tasu öösel või riiklikel pühadel töötamise eest.
38%-l uuringus osalenutest oli põhipalk viimati muutunud 2017. aastal, 26%-l 2016. aastal, ülejäänutel varem. Seega on üle poolte töötajate töötasu muutust oluliselt mõjutanud põhipalga taseme muutus.
Lisatasude osatähtsus töötasus on vähenenud peaaegu kõikides ametirühmades, suuremad on muutused lihtsamate tööde puhul. Näiteks kui eelmisel kevadel moodustasid lisatasud oskustööliste töötasust 31%, siis sel kevadel oli lisatasude osatähtsus 23%. Lihttööliste töötasus oli lisatasude osatähtsus aasta tagasi 28%, sel kevadel 19%.
"Tööliste seas võib lisatasude osatähtsuse vähenemise põhjus olla lisatasude maksmise põhimõtete muutmine, mida survestavad töötajate rahulolematus lisatasude teenimisvõimalustega ning lisatasude asemel pigem stabiilse põhipalga eelistamine," kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
"Lihtsamate tööde tegijate tasustamisel kasutatakse sageli mitmete mõõdikute põhjal arvutatavaid lisatasusid, mis ei pruugi töötajatele arusaadavad olla. Nii võib kaduda seos oma tööpanuse ja töötasu vahel, mis tekitab rahulolematust. Samuti võib lisatasude osatähtsuse vähenemist töötasus lihtsamate tööde puhul mõjutada alampalga kasv, mis suurendab põhipalga osakaalu töötasus. Tööandjate jaoks tähendavad sellised arengud tasustamise jäigemaks muutumist, mis sunnib täpsemalt tööde mahte, tähtaegasid jms planeerima," lisas Seeder.
"Tööturu aktiivsus on üsna suur ja paljud töötajad on parematele pakkumistele avatud. Töötajate valmisolek töökohta vahetada surub ka põhipalkasid üles, sest kui töötajal on uus tööpakkumine laual, tekib tal hea võimalus küsida soovitud palka nii uuelt tööandjalt kui ka anda võimalus palgakõrgenduse pakkumiseks olemasolevale tööandjale," kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
"Lisaks on aktiivsemaks muutunud ka madalama palgaga lihtsamate tööde tegijad, kelle jaoks töökoha vahetamise peamine argument ongi kindel põhipalk. Uuringu tulemused näitavad, et kui töökuulutuses puudub info pakutava töötasu kohta, jätavad üle pooled töötajad sellele kandideerimata. CV Keskus.ee tööportaalis on praegu juba iga neljas tööpakkumine avaliku palganumbriga – seega on paljud tööandjad valmis muutma oma palgasüsteemi läbipaistvamaks, et lihtsustada personaliotsinguid," lisas Auväärt.
Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.
Palgainfo Agentuur tutvustab mais läbiviidud tööturu- ja palgauuringu tulemusi lähemalt 24. augustil 2017 kell 13.00–16.00 Tehnopoli Saturni saalis (Teaduspargi 6/1, Tallinn).
Taustainfo
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Tavapäraselt osaleb küsitlustes üle 10 000 töötaja ja üle 300 organisatsiooni esindaja. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
Uuringut toetasid auhindadega ajakiri „Imeline Teadus“, ESTONIA Resort Hotel & Spa 4*, Loodusvägi, MuaMua Studio, Prisma Peremarket, Saku Õlletehas ja Viking Line.
Uuringut aitasid läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic, Tartu Ülikooli majandusteaduskond.
