Jagan mõningaid noppeid eelmisel nädalal avalikustatud OECD raportist "Keskkonnatoime ülevaated: Eesti".

Kasvuhoonegaasidest tingitud saaste suurenes ajavahemikul 2000—2014 23% võrra. Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam. Suurest kivisöe kasutajast Poolast on meie majanduse 1,7 korda süsinikumahukam.

2014. aastal tekkis Eestis umbes 22 miljonit tonni jäätmeid. Umbes 83% esmastest jäätmetest on tekkinud põlevkivi kaevandamise, rafineerimise ja põletamise tagajärjel. 

Eestis tekib inimese kohta ohtlikke jäätmeid 35 korda rohkem kui EL-is keskmiselt, neist 98% on tingitud põlevkivi põletamisest ja rafineerimisest.

98% Eesti üüratust ohtlike jäätmete kogusest on tekkinud põlevkivi põletamisest ja rafineerimisest. Neist suurem osa põhjustab toksilisi orgaanilisi aineosakesi sisaldavat õhusaastet.

2016. aasta juuni seadusemuudatusega vähendati põlevkivi kaevandustasude määra sisuliselt enam kui viis korda. Mainitud reform on vastuolus rohelise maksureformi ideedega.

Ajavahemikul 2000–2014 vähenes Eesti majanduse materjalitootlikkus (tarbitud materjali ühiku kohta loodud SKP) 26% võrra ning on OECD Euroopa riikidest madalaim. Seda peamiselt tingituna riigi suurest sõltuvusest kodumaisest madala kütteväärtusega põlevkivist.

Põlevkivisektor moodustab 4% SKPst ja 1.5% tööhõivest. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on riigi peamised keskkonna mõjutegurid. 2013. aastal moodustasid taastuvenergiaga seotud töökohad 0.7% riigi tööhõivest, mida on rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Energiasääst ja -juhtimine ning taastuvenergia tootmine on peamised panustajad dünaamilise keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arengusse.  

Kokkuvõte saadav siit. (pdf)
Terve raport siit.