Märtsis olid tootjahinnad töötlevas tööstuses 3,4% kõrgemad kui aasta tagasi, sama suur hinnatõus iseloomustas ka eelmist kuud. Veebruariga võrreldes tõusid tootjahinnad 0,2%.
Toiduainetööstuses kasvasid tootjahinnad 2004. aasta märtsiga võrreldes 4,2%. Pärast Euroopa Liiduga liitumist kaasnenud järsku hinnatõusu on tootjahinnad toiduainetööstuses stabiliseerunud. Märtsis kerkisid siiski jätkuvalt hinnad piimatööstuses, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes olid tootjahinnad 10,4% kõrgemad. Piimatoodete kokkuostuhinnad on püsinud mitu kuud muutumatuna, kuid muude kulude kasv muudab tootmist järjest kallimaks. Tootjahindade alanemine iseloomustab aga jookide tootmist, aastaga on toojahinnad joogitööstuses langenud 4,5%.
Veebruari hinnatasemega võrreldes kukkusid tootjahinnad keemiatööstuses üle 3%, kuid kõrgetest naftahindadest tingituna on hinnad siiski oluliselt kõrgemad kui aasta tagasi (7%). Kõrge nafta hind ja sellest tulenevalt toormaterjalide kallinemine on arvatavasti ka peamiseks põhjuseks, miks kummi- ja plastitööstuse hinnad on viimastel kuudel kiiresti kasvanud, samuti on sellele kaasa aidanud eksporttoodete järsk hinnatõus. Märtsis tõusid tootjahinnad antud harus veebruariga võrreldes 6,3%, aastaga on tootjahinnad kerkinud 11,2%.
Teistes harudes oli olukord üsna sarnane eelmistele kuudele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud ettevõtete seas on ootused müügihindade kasvu osas viimastel kuudel alanenud, samasugused arengud leidsid aset ka märtsis. Samas on prognoosid hindade muutuse kohta endiselt kõrgemad viimaste aastate keskmisest tasemest. Lähema kolme kuu jooksul oodatakse suuremat hinnatõusu kummi- ja plasttoodete tootmises ning metallitööstuses, müügihindade alanemist nähakse ette tekstiilitööstuses.
Ekspordihindade kasv märtsis taas kiirenes veidi. Hinnad olid 0,4% kõrgemad kui veebruaris, aastases võrdluses tõusid ekspordihinnad 3,5%. Impordihindade osas toimusid samad tendentsid, eelmisest kuust olid hinnad 0,8% kõrgemad ja aastane kasv ulatus 4,5%ni. Üheks oluliseks hindade kergitajaks oli toornafta maailmaturuhinna jätkuv tõus, millest tulenevalt kasvasid kütuste hinnad ja sellele põhineva toorme hinnad.
Ekspordihinnad tõusid aastaga peaaegu kõigi tegevusalade lõikes, langesid hinnad ainult tekstiili-, rõiva- ja nahatööstuses, mida võib põhjendada tugeva konkurentsiga välisturgudel nende toodete osas. Suurim ekspordihindade tõus (25%) toimus eelmise aasta märtsiga võrreldes kummi- ja plasttoodete tootmises, mille üheks põhjuseks võib pidada toormehindade kasvu. Ekspordihindade kasv kiirenes veidi ka metalltoodete ja mööblitööstuses, vastavalt 13,3% ja 8,2%ni.
Impordihindade aastase kasvu põhiliseks kiirendajaks märtsis olid endiselt naftasaadused, kuna toornafta hind on jõudnud maailmaturul rekordtasemele, hindade tõus ulatus juba peaaegu 50%ni. Viiendiku võrra olid kõrgemad metallide hinnad, 8% piires aga toidukaupade ja jookide ning põllumajandussaaduste hinnad, viimaste osas on aga hinnatõus oluliselt pidurdunud.
Järgmisel kuul võib oodata ekspordi- ja impordihindade osas sarnaseid trende.
Mario Lambing (625 6387)
Merike Riipinen (625 6401)
