McKinsey instituudi vaade murrangulistele tulevikutehnoloogiatele toob välja uuenduslikud materjalid. Töötlev tööstus paneb proovile materjalitehnoloogid ning toob uued lahendused tootmisesse ning igapäevakasutusse. Kasutada saab nii looduslikku toorainet kui ka luua tehislikult uusi.
Näiteks Eesti puiduressursi kasutusvõimalusi on puidukeemia abil võimalik oluliselt laiendada ja tselluloosi tootmise kõrval kasutada ära ka tärpentiin, tallõli, ligniin. Uued tehnoloogiad võimaldavad toota kõrge puhtusastmega tselluloosi, millest saab valmistada viskoostsellulloosi tekstiilikiudude tootmiseks, nitrotselluloosi lakkide, värvide ning väetiste tootmiseks ja nanotselluloosi, mis on side- ja tugevdusainena kasutatav liimides, pinnakattematerjalides ja gaasitõkestina kiledes. Puidu keemiline ja füüsikaline töötlemine on viinud superpuidu valmistamiseni, mis on 10 korda tugevam kui tavaline puit ja sama tugev kui teras. Samas on superpuit kuus korda kergem, kuid väga suure tihedusega, kriimustus- ning niiskuskindel.
Uued materjalid mängivad tähtsat rolli paljude valdkondade tulevikuarengutes. Näiteks on elektrooniliste seadmete kasutamine suurendanud elektritarbimist. Juba mõne aastakümne pärast võib see nõuda kuni pool kogu maailma energiakulust. Suur osa ränil põhinevatest info töötlemise ning hoiustamise seadmetest töötab magnetväljade abil, kuid multiferroidide abil on võimalik kasutada vähem energiakulukat elektrivälja. Aktiivne arendustöö käib pooljuhtides räni asendamise võimaluste leidmiseks. Kulude kokkuhoiule, efektiivsuse suurendamisele ja keskkonnasõbralikkusele on suunatud ka arendustöö päikesepaneelide osas, nende omadusi võib peagi tõsta paneelile lisatav perovskiidikiht. Meid kõikjal ümbritsevate polümeeride uurimine on viinud elektrit ja valgust juhtivate ning värvimuutvate materjalide avastamiseni. Hambaravis võib tulevikus hambakatu ennetamiseks kasutusele tulla baktereid hävitav materjal. Saapaid ja aksessuaare on võimalik soetada ka taimset päritolu materjalist, näiteks ananassi koortest valmistatud nahast. Paremate omadustega ning jätkusuutlikumate ehitusmaterjalide otsinguil uuritakse võimalusi lisada betoonile mh erinevaid looduslikke kiude, nt kookos, bambus, lina, kanep. Uued omadused saadakse materjale kokku liites, näiteks betooni ja grafeeni (ülitugev, elektrit juhtiv süsiniku aatomite kärjekujuline struktuur/kiht) kokku liitmisel tekib tavalisest betoonist kaks korda tugevam ning neli korda vettpidavam materjal. Samuti on selle tootmine väiksema süsinikujalajälje tõttu oluliselt keskkonnasõbralikum.
Materjalide uurimises ning arendustöös osalemiseks annavad hea aluspinna insenerierialad, sh materjalitehnoloogia (TÜ, TalTech), aga ka biomaterjale ning nanotehnoloogiat uurivad loodusteadused ja tarkvaraga integreeritud materjalide väljatöötamiseks vajalikud infotehnoloogia erialad. Valdkondade tulevikutöö kohta leiad infot ka OSKA keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide, metsanduse ja puidutööstuse, ehituse, energeetika ja kaevandmaise, rõiva- ja tekstiilitööstuse, tervishoiu ja IKT uuringutest.
