Uus aasta annab võimaluse uuteks algusteks, seda eriti tegevuste suhtes, millega alustamist oleme lõputult edasi lükanud ja mille tegemata jätmiseks on lihtne vabandusi leida. Kui levinumad uusaastalubadused on trenni tegemise ja tervislikuma toitumisega alustamine, siis vähemalt sama heaks uusaastalubaduseks võiks pidada ka enda tuleviku kindlustamist majanduslikus võtmes, st investeerimist. Investeerimisega alustamine on tänapäeval tehtud imelihtsaks – vaja on ainult kannatust ja distsipliini ning ülejäänud töö teeb aeg.

Investeerimisega alustamiseks ei ole isegi mitte vaja suurt algkapitali. Tõsi, muretu vanaduspõlve veetmise jaoks on praegust pensionisüsteemi arvestades vajalik iseseisvalt teha suuremaid panuseid, kuid arvestades, et 2022. aasta suve seisuga ületas väärtpaberikontode arv Eesti elanike baasil 100 tuhande piiri, oled juba ainuüksi väärtpaberikonto avamisega nende 8% seas, kel esimene samm tuleviku kindlustamiseks tehtud.

Nagu mainitud, on väärtpaberikonto kõrval võimalik investeerida ka väiksemate summadega. Üheks levinumaks põhjuseks, miks investeerimist edasi lükatakse, on ka teadmiste puudumine või vastupidi – info üleküllus ja segaduse tekkimine, milliseid varaklasse või väärtpabereid lõpuks valida. Siinkohal ei ole olemas õiget vastust, kõik sõltub enda riskitaluvusest, tootlusootusest ning sellest, millesse pikemas perspektiivis kõige rohkem usud.

Üksikaktsiad või fondid?

Nii üksikaktsiatel kui ka fondidel on omad eelised ja puudused, mida iga investor peab vastavalt enda kogemustele ja riskitaluvusele arvestama. Kõigest hoolimata peab paika see, et algajale investorile on ETFid ehk indeksfondid sobilikumad kui üksikaktsiad. Seda peamiselt seetõttu, et üksikusse ettevõttesse investeerimine eeldab tihtipeale põhjalikumat analüüsi ja kogemustepagasit. Algaja ei pruugi ettevõtte hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid õigesti hinnata ning vale aktsia valimisel võib ettevõte pankrotti minna ja aktsia väärtusetuks muutuda.

Kuid ETFi puhul seda muret ei ole. Seda eriti laiapõhjalise indeksfondi (näiteks maailma suurimaid ettevõtteid koondav Vanguard FTSE All-World UCITS ETF sümboliga VWRL) puhul. On väga ebatõenäoline, et kõik ettevõtted korraga raskustesse satuvad ning kui ka üks suurfirma peaks pankrotistuma, on selle mõju indeksfondi osaku väärtusele marginaalne.

Soovi korral võib ka algaja omale üksikaktsiatest portfelli üles ehitada, kuid siis tuleks investeeringute haldamisele rohkem aega pühendada ja järgida hea hajutamise põhimõtteid. Pikaajalisest investeerimisest rääkides ei olegi niivõrd oluline konkreetse instrumendi valik, kuivõrd piisav hajutatus. Näiteks, kui võrdlete makselahendusi pakkuvaid ettevõtteid ja kahtlete, kas investeerida Mastercardi või Visa aktsiasse, on alati hea valik otsustada mõlema kasuks. Head ettevõtted kasvatavad oma väärtust alati, kuid kumb kasvab järgmise kümne aasta jooksul rohkem, sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mida on keeruline hinnata isegi kogenud investoril.

Kokkuvõtlik tabel aktsiate ja fondide üldistest omadustest

Kuidas leida häid aktsiaid?

Heade aktsiate leidmisel on esimese asjana suureks abiks screenerid, mis aitavad seatud kriteeriumite alusel investeerimispotentsiaaliga aktsiad välja otsida. Olenevalt screenerist võib sinna sisestada nii ettevõtte üld-, fundamentaal kui ka tehnilisi näitajaid. Nendeks võivad olla näiteks otsitava ettevõtte tegevusvaldkond, turuväärtus, kasumlikkuse ja võlakoormuse näitajad ning mitmed suhtarvud. Kõik see eeldab aga teadmiste olemasolu, sh erinevate turusuhtarvude tundmist, valdkonna eripärasid jpm.

Screenerite puhul on laialt levinud ka investeerimisraamatutes tutvustatud edukate investorite kriteeriumite kasutamine, mis on neile endile edu toonud. Näiteks on üks tunnustatuim väärtusinvestor Benjamin Graham oma raamatus “Intelligentne Investor” välja toonud erinevad fundamentaalsed näitajad, mida ta aktsiate valimisel vaadanud on.

Praegusel ajal tuleks neid kriteeriume aga oluliselt laiendada, kuna aktsiad on muutunud võrreldes eelmise sajandiga palju kallimaks. Kohandatud Grahami kriteeriumite kasutamise tulemusel jääb sõelale algsest enam kui 8 tuhandest aktsiast vaid 33, kiirendades protsessi oluliselt. See aga ei tähenda, et nüüd on lõplik ostunimekiri olemas; need 33 ettevõtet tuleks omakorda üksipulgi läbi vaadata ja hinnata tahke, mida screenerisse ei olnud võimalik sisendiks seada. Nendeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtkonna tugevuse hindamine, toimetulek eelnevate kriiside ajal, kuid üha rohkem vaatavad investorid ka seda, milline on ettevõtte seotus ESG-ga.

Grahami lähenemist kasutades jäävad detsembri lõpu seisuga sõelale sellised ettevõtted, nagu dünaamilise muutmälu tootmise võimekusega Micron Technology (MU), Põhja-Ameerika mitmekesiseim rauatootja (NUE), maailma elektrifitseerimisse panustav Encore Wire (WIRE) ning veel üks pooljuhtide tootja, Taiwani päritolu United Microelectronics (UMC).

Kasvufaasis olevate ettevõtete leidmiseks tuleks eemaldada dividenditootluse eeldus ning laiendada mitmeid muid näitajaid, nagu näiteks P/S, P/E ja P/B suhtarvud (investoritel on kõrged ootused tulude ja kasumi kiirele kasvule). Kasvuettevõttesse investeerimisel on üheks tähtsamaks eelduseks kasumikasvu jätkusuutlikkus, mis võiks järgneval viiel aastal olla vähemalt 20% aastas (põhineb analüütikute ootustel). Tekkiva rahavoo investeerivad nad dividendide väljamaksmise asemel ettevõtte edasisse kasvu, st põhivara soetamisse või uute ettevõtete omandamisse ning tavapärasest suurem võlakoormus on tihtipeale vastuvõetav.

Ülaltoodud näitajate raamidesse mahtuvaid ettevõtteid on praeguse seisuga vaid 9, millest enamik kuuluvad tehnoloogiasektorisse, sealhulgas roheenergia tootjad. Suuremate ja tuntumate ettevõtetena jäävad sõelale teiste seas elektriautode tootja Tesla (TSLA), päikeseenergia kasutamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste tootja Enphase Energy (ENPH), üks esimesi pilvepõhiseid personali- ja palgaarvestuse halduslahendusi pakkuv Paycom Software (PAYC) ning joogarõivastega tuntust kogunud Lululemon Athletica (LULU).

Kuidas minu investeerimistulu maksustatakse?

Investeerimise kõrval on oluline teada, kuidas potentsiaalset tulu maksustama hakatakse ning see tuleks endale selgeks teha koguni enne investeerimistegevusega alustamist. Pikaajalisel investeerimisel on mõistlik finantsvara soetamiseks kasutada selleks eraldi arvelduskontot (investeerimiskonto). See võib samal ajal olla nii tavaline väärtpaberikonto, LHV Traderi ja Brokeri kontod, Kasvukonto kui ka portfellihalduse kontod. Investeerimiskonto süsteem võimaldab lükata finantsvaraga tehtud tehingutest teenitud tulu maksustamist edasi kuni tulu väljavõtmiseni. Investeerimiskonto puhul saabub maksukohustus siis, kui kontolt tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid ning seda tüüpi kontot on ka lihtsam deklareerida.

Paljud küsimused on seotud ka dividendidelt tulumaksu maksmisega. Olenevalt emitendi riigist on maksumäär erinev, kuid USA dividendide puhul on väljamaksmise hetkeks üldjuhul 15% (W8BEN vormiga) tulumaksu juba maha arvestatud. Samas ei tasu üllatuda kui mõnede USA REITide (kinnisvarafondide) puhul peetakse kinni kuni 37% tulumaksu, kuna juriidiliselt on nende väljamaksete puhul tegemist osanikele jaotamisele kuuluva rahavooga, mitte dividendiga. Kõrgem tulumaksumäär kehtib ka Limited Partnership ettevõtete väljamaksetele, nagu näiteks nafta töötlemisega tegelev Enterprise Products Partners või Cheniere Energy Partners.