Huvide deklaratsiooni esitajad jagunevad kaheks:

1. ametiisikud, kes on nimetatud seaduses

Deklaratsiooni peavad esitama korruptsioonivastase seaduse §-s 13 nimetatud kõrgemad kohaliku ja riigivõimu kandjad, sh põhiseaduslike institutsioonide pädevuse kandjad, riigi tasandi poliitilisi otsustajad, täidesaatva riigivõimu asutuste juhte:

• riigi tasandi ametiisikud, kes deklaratsiooni peavad esitama, on president, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, valitsusasutuse juht, abiminister, ministeeriumi kantsler, Riigikantselei direktor;
• kohaliku tasandi ametiisikud, kes peavad deklaratsiooni esitama, on kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht.

2. ametiisikuid, kes on nimetatud seaduses ja kui vastava kohustuse on seadnud asutuse juht vms

• kohtu ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud kohtu esimees;
• Riigikogu Kantselei ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud Riigikogu Kantselei direktor;
• Vabariigi Presidendi Kantselei ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud Vabariigi Presidendi Kantselei direktor;
• Riigikontrolli ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud riigikontrolör;
• Õiguskantsleri Kantselei ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud õiguskantsler;
• Eesti Panga ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud Eesti Panga president;
• valitsusasutuse ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud valitsusasutuse juht või ministeeriumi kantsler;
• valitsusasutuse hallatava asutuse või muu valitsusasutuse valitsemisalasse kuuluva riiki esindava asutuse ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud asutust haldava või selle üle järelevalvet teostava valitsusasutuse juht või ministeeriumi kantsler;
• valla või linna ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud kohaliku omavalitsuse volikogu;
• avalik-õigusliku juriidilise isiku ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud avalik-õigusliku juriidilise isiku üle järelevalvet teostav minister või avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ;
• konkurentsiseaduse tähenduses avaliku ettevõtja juhtorgani liige, kui sellise kohustuse on kehtestanud ettevõtjas riigi valitseva mõju korral seda teostav minister, kohaliku omavalitsuse valitseva mõju korral selle omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju korral selle isiku nõukogu või sellega võrreldav organ;
• riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutatud sihtasutuse juhtorgani liige, kui sellise kohustuse on kehtestanud riigi õigusi teostav minister, kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ;
• isik, kellele on seadusega või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või toimingu tegemise pädevus, kui sellise kohustuse on kehtestanud isiku üle järelevalvet teostav minister, kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ.

Kohustust ei kehtestata julgeolekuasutuse ametiisikule ja muu valitsusasutuse struktuuriüksuse ametiisikule, kui struktuuriüksuse koosseis on riigisaladus. Julgeolekuasutuse või muu valitsusasutuse, mille struktuuriüksuse koosseis on riigisaladus, juht võib nõuda deklaratsioonis nõutavate andmete esitamist asutuse sisekontrolli meetmena.

Küsimused, mis kipuvad korduma

Mille järgi otsustada, kas konkreetne ametiisik peaks esitama deklaratsiooni või mitte?

Deklareerimiskohustus tuleneb seadusest (korruptsioonivastase seaduse § 13 lõige 1 punktid 1 ja 2) või kehtestatakse sama seaduse (§ 13 lõige 1 punktide 3-15) alusel selleks pädeva ametiisiku või organi poolt. Seaduse alusel deklareerimiskohustuse kehtestamisel tuleb arvestada korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut, millest tulenevalt kohustust ei ole lubatud kehtestada, kui:

• ametiisikul puudub avaliku vahendi käsutamise pädevus või süüteo- või haldusmenetluse läbiviimise pädevus;
• on olemas tõhusamad vahendid ametiisikuga seotud korruptsiooniohu vältimiseks.

Seaduse alusel deklareerimiskohustuse kehtestamine võib olla ametikoha põhine (st, see ei pea olema seotud konkreetse ametiisiku korruptsiooniohuga), kuid peab kaaluma ja veenduma, et deklareerimiskohustuse kehtestamine ei ole ebaproportsionaalne.

Kas deklaratsiooni esitamiskohustuse kehtestamine on volikogu õigus või kohustus?

Volikogu võib seaduse alusel (korruptsioonivastase seaduse § 13 lõige 1 punktid 11 ja 13-15) deklareerimiskohustust kehtestada, kohustus selleks puudub. Kui puuduvad tõhusamad korruptsiooniohu vältimise vahendid, tuleb arvestada avalikku ülesannet täitva asutuse üldise kohustusega tagada nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku kohustustest kinnipidamise kontroll (korruptsioonivastase seaduse § 3 lõige 3 punkt 2), mis üksikutel juhtudel võib tähendada vajadust deklareerimiskohustuse kehtestamiseks seaduse alusel.

Millised on võimalikud vahendid korruptsiooniohu vältimiseks, mida saab kaaluda deklaratsioonide esitamise kohustuse kehtestamisel?

Huvide deklaratsioon (korruptsioonivastase seaduse § 14) sisaldab mitmesuguseid andmeid ametiisiku varade, kohustuste, nõuete, huvide jms kohta, millel ei ole otsest seost tema korruptsiooniohuga. Samas on deklareeritavad andmed üsna üldised, mis ei võimalda alati hinnata konkreetse ametiisikuga seotud korruptsiooniohte. Kui ametiisikult on võimalik koguda fokusseeritumalt andmeid (tähele tuleb panna, et andmete töötlus peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse sätetega) tema ametikoha ja tema isikuga otseselt seotud korruptsiooniohu vältimise eesmärgil, tuleb seda pidada tõhusamaks vahendiks korruptsiooniohu vältimiseks kui avaliku deklareerimise kohustust. Näiteks võib kaaluda ad hoc huvide deklareerimist juhul, kui ametiisik osaleb hankekomisjonis vms-s.

Parimaks korruptsiooni ennetamise vahendiks on läbipaistvus. Seetõttu tasub hinnata, kas otsustusprotsessid organisatsioonis on piisavalt läbipaistvad ja arusaadavad nii töötajatele kui inimestele väljastpoolt. Lisaks saab korruptsiooni ennetusvahendina kasutada nii loenguruumi koolitusi, valdkonna tüüpiliste huvide konflikti juhtumite kaardistamist ja lahenduste väljapakkumist (näidised on leitavad korruptsiooniveebist, mida iga asutus saab vastavalt oma vajadustele kohandada), testküsimusi sellistele juhtumitele hinnangu andmiseks koos järgneva aruteluga, õppesimulatsioone jms.

Mis juhtub, kui kohustatud isik ei soovi deklaratsiooni esitada?

Kui isikul on huvide deklaratsiooni esitamise kohustus, aga seda ei täideta, on selle kohustuse täitmise tagamiseks ametniku puhul võimalik kohaldada distsiplineerivaid meetmeid, lepinguliste töötajate puhul võiks meetmed tuleneda asjakohasest lepingust. Deklarantide puhul, kes ei ole ametnikud ega lepingulised töötajad, jääb üle avalikkuse surve, kui kohustusi ei ole täidetud.

Kas kingitusi tuleb huvide deklaratsioonis deklareerida?

Huvide deklaratsiooni tuleb kirja panna eelmisel aastal saadud varaline ja muu soodustus, seega ka kingitus, mille turuväärtus ületab deklarandi viimase nelja kuu jooksul ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, või juhul, kui selline tulu puudub või saadud tulu on väiksem kui kehtiv neljakordne töötasu alammäär (kehtestab Vabariigi Valitsus töölepingu seaduse alusel), neljakordset kuu töötasu alammäära.

Näiteks: kui ametiisiku sotsiaalmaksuga maksustatav kuutulu on 3000 eurot, siis peab ta deklareerima kingituse, mille väärtus on üle 4*3000=12 000 euro. Ühest allikast pärinevate soodustuste väärtused liidetakse. Soodustust, mida deklarant on saanud perekonnaliikmelt või muult deklaratsiooni kantud lähedaselt, ei deklareerita. Deklaratsioonis märgitakse soodustuse tegija ja selle väärtus.

Kas huvide deklaratsioonide register teavitab deklaranti, kui tal on deklareerimiskohustus ja tema kui deklarandi andmed on registrisse sisestatud?

Huvide deklaratsioonide register saadab deklarandile meeldetuletuse, kui deklaratsioon on esitamata. Selline meeldetuletus saadetakse kaks kuud ja kaks nädalat enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva. Kui deklaratsioon on juba esitatud, siis meeldetuletust ei saadeta.

Kas viimase nelja kuu jooksul ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu all tuleb silmas pidada määratud”või saadud tulu?

Arvestada tuleb nelja kuu jooksul ametikohal saadud tulu, mitte määratud tulu, sealhulgas puhkusetasu. Kui ametiisiku palk muutus ja töötasu makstakse välja alles järgmisel kuul, kuigi määratud oli see juba kehtivaks kuuks, siis arvestus tehakse siiski niiöelda vana palga järgi. Näiteks, kui ametiisik täidab huvide deklaratsiooni mais ning arvestab viimase nelja kuu tasu ja tema põhipalk 01.01.2014-01.03 on 1000 eurot ja alates 01.04.2014 on 1200 eurot, mis aga kantakse üle alles mai alguses, siis arvestab ta viimase nelja kuu tuluks jaanuar-aprill reaalselt laekunud tulu ehk 4×1000 eurot.

Kuidas sisestada tööandja andmed, kui ametiisikul on deklaratsiooni esitamise kohustus erinevatest institutsioonidest (nt volikogu kui mõne sihtasutuse või äriühingu nõukogu liige). Mida tuleb sisestada sel juhul tööandja andmeteks?

Nende isikute suhtes, kes on deklarandid mitmel alusel, tuleb sisse kanda konkureerivad kohustused vastavate tööandja ja ametikoha andmetega. Nii on üks inimene korraga mitmekordne deklarant. Põhjus selles, et isiku kohustus deklareerida volikogu liikmena võib lõppeda mingil ajal, aga ta jääb sihtasutuse nõukokku edasi või vastupidi.

Kes on tööandja deklarandile? Kes on volikogu liikme tööandja?

Tööandjana peetakse silmas asutust, milles või mille heaks deklarant töötab deklarandina. Nende andmete eesmärk on hõlbustada deklarantide päringut töökohtade järgi. Kui volikogul kantseleid ei ole, tuleks volikogu liikme puhul tööandja lahter üldse tühjaks jätta. Kui volikogul on kantselei, võib tööandjaks märkida volikogu kantselei. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus kui selline ei ole maksukohustuslaste registrisse kantud (seal on kas valitsus või valitsus ja volikogu kantselei), ei ole võimalik märkida tööandjaks nt X valda. Tööandjaks ei märgita asutust või ettevõtet, kus volikogu liige töötab väljaspool volikogus osalemist. Selle märgib ta ise deklaratsiooni kõrvaltegevusena.

Kas deklaratsioon tuleb täita ja esitada ühekorraga või võib seda täita pikema perioodi vältel, vahepeal välja logides?

Kui deklarant ei ole deklaratsiooni kinnitanud ja vahepeal ei ole aastanumber vahetunud, saab jätkata deklaratsiooni täitmist päevade, nädalate või koguni kuude vältel. Selleks tuleb avalehel vajutada nupule “paranda” (nupp “vaata” kuvab vaate, milles täiendusi ei saa teha). Palun veenduge, et kõik andmed on õiged, enne kui vajutate nuppu “kinnita”! Juba kinnitatud (esitatud) deklaratsiooni muuta ei saa. Kui deklaratsiooni täitmise perioodi vältel muutuvad nt kinnistusraamatu või äriregistri andmed, saate vastavaid välju täita aktuaalsete andmetega, vajutades vastava välja kõrval olevat nuppu “värskenda”.

Kas käendamist tuleb deklareerida?

Õppelaenu käendusleping on solidaarne kohustus teise isiku ees, sarnaselt kaastaotlejana võetud laenule või ühisvararežiimi korral abikaasa võetud laenule. See tuleb deklareerida koos muude kohustustega deklaratsiooni punktis 3D.