Enne töövõime hindamist ja puude tuvastamise korduvtaotlemist ei ole vaja tingimata pöörduda just eriarsti vastuvõtule. Piisab ka sellest, kui inimene on poole aasta jooksul enne taotluse esitamist käinud näiteks perearsti juures, kes on teinud digilukku uue sissekande inimese seisundi kohta.
Töövõime hindamise taotlemisel on nõue käia vähemalt kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist arsti juures ja puude tuvastamisel vaadatakse kuni viie aasta vanuseid terviseandmeid.
Samas tuleb arvestada sellega, et seoses eriolukorrast tingitud sunnitud pausiga vastuvõttudes on praegu järjekorrad eriarsti vastuvõtule pikemad kui tavaliselt. Sotsiaalministeeriumi poole on pöördunud murelikud eriarstid, kes räägivad, et tihtipeale on inimese seisund püsiv, eriarstiabi ta tegelikult ei vaja, kuid pöördub eriarsti poole vaid selleks, et arst teeks märke digilukku ning kohustusliku arstivisiidi nõue seega täidetud saaks. Nii pikenevad aga ravijärjekorrad veelgi ning venib nende abivajajate ooteaeg, kelle terviseprobleem tõepoolest eriarsti abi vajab. Samuti on mures töövõime hindamiseks ja puude taotlemiseks valmistuvad inimesed, kes kurdavad, et eriarsti vastuvõtule on raske aega saada.
Seetõttu on oluline rõhutada, et enne töövõime hindamist ja puude tuvastamise taotlemist ei ole vaja pöörduda kindlasti just eriarsti vastuvõtule. Piisab ka sellest, kui inimene on poole aasta jooksul enne taotluse esitamist käinud näiteks perearsti juures, kes on teinud digilukku märke tänasest seisundist. Perearst tunneb enamasti oma patsiente hästi ning on ilmselt ka patsiendi terviseseisundist teadlik. Loomulikult on eriarsti külastus vajalik siis, kui inimese seisundis on muutusi, mille kohta niikuinii oleks vaja eriarstilt nõu ja abi küsida. Samas juhul, kui tervise tõttu pole eriarsti külastus vajalik, saab andmeid digiloos värskendada ka perearst.
