Antud kirjatükki ajendas kirjutama RMP.ee foorumis esitatud küsimus teemal, kuidas käituda tulumaksuga, mille on välisklient arve tasumisel kinni pidanud ja kas väliskliendil on üldse õigus tulumaksu kinni pidada.

Alustuseks olgu öeldud, et igas riigis on oma siseriiklik tulumaksuseadus, mida kohalikud ettevõtjad peavad täitma. Lisaks on sõlmitud riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud (edaspidi maksulepingud), mis annavad teatud juhtudel maksustamisel soodustusi. Maksulepinguid ja nende sõlmimise aega saab vaadata maksuhalduri kodulehelt.

Kauba ostmisel ei saa välisriigi ettevõte tulumaksu kinni pidada, kuid teenuse puhul on see teatud juhtudel seaduslik. Ka Eesti tulumaksuseaduse § 41 punkt 10 ja § 43 lg 1 punkt 2 lubavad pidada 10% tulumaksu kinni tasult teenuse eest, mida makstakse Eestis ettevõtlusega tegelevale mitteresidendile. Analoogne põhimõte on ka teistes riikides.

Edasi tuleks vaadata, mida maksuleping sellisel juhul lubab. Artikkel 7 "Ärikasum" näeb ette tulumaksu kinnipidamise juhul, kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis. Sellisel juhul võib teises riigis maksustada seda osa kasumist, mis on omistatav sellele püsivale tegevuskohale.

Seega on oluline, kas Eesti ettevõttel on seal välisriigis püsiv tegevuskoht või mitte. Püsiva tegevuskoha mõiste leiame maksulepingu artiklist 5. Kui püsivat tegevuskohta ei ole, ei ole välisriigil õigust ka tulumaksu enda eelarvesse saada. Kui tegevus toimub riigis, kellega Eestil maksulepingut sõlmitud ei ole, rakendatakse ainult siseriiklikku seadust ja kinnipidamise regulatsioon võib olla oluliselt laiem.

Hoolimata maksulepingu olemasolust võib toimuda väljamaksmisel tulumaksu kinnipidamine, sest riigiti on topeltmaksustamise vältimise reeglid erinevad. Mõnes riigis rakendab tasu väljamaksja kohe maksulepingu soodustust, teises riigis nõutakse siseriikliku seaduse alusel kinnipidamist ja kinnipeetud tulumaksu peab teenuse osutaja ise maksuhaldurilt tagasi küsima. Tagasi maksab raha selle riigi maksuhaldur, kuhu tulumaks kanti, mitte Eesti maksu- ja tolliamet. Mõlemal juhul on teenuse osutajal vaja esitada välisriiki residentsuse tõend.

Seega, kui Eesti ettevõttel on välisriigis püsiv tegevuskoht ja teenust osutatakse seal välisriigis, on sellel välisriigil õigus ka ettevõtte tulumaksule. Maksulepingu puudumisel rakendub ainult selle välisriigi siseseadus ja kinnipidamise ulatus võib olla suurem.

Kui välisriigil oli Eesti ettevõtte tulumaksule õigus, saab selle tulumaksuga vähendada Eestis dividendi jm kasumieraldiste väljamaksmisel tasumisele kuuluvat tulumaksu, kajastades seda maksuvähendusena TSD lisa 7 osal I b. Maksusoodustuse saamiseks on igal juhul vajalik välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja tõend.