Kui tegemist on auditi seisukohast olulise saldoga, siis peaks alternatiivsete protseduuride juurde pöördumine olema viimane variant ning esmalt ikkagi tuleks proovida saldokinnitust saada. Siinkohal kehtivad kõik samad väliste kinnituste reeglid (standard ISA (EE) 505).

Kui saldokinnitust saada võimalik ei ole, siis alternatiivseteks protseduurideks võiksid olla järgnevad:

• audiitor omandab arusaamise ettevõtte raha protsessist (sh lepingute tingimuste uurimine – kas tegu on raha/raha ekvivalendi või muu nõudega, kas kontol hoitakse ainult raha või võib olla ka kohustusi/garantiisid/tagatisi jms);
• audiitor omandab arusaamise elektroonilisest keskkonnast, mida vastav pank/makseteenuse kasutaja kasutab. Et audiitor saaks aru, kas talle näidatakse õiget keskkonda (mitte kliendi jaoks loodud demo keskkonda), kas näidatakse kogu ekraani, mitte väljavõttelist osa sellest (kui audiitor vaatleb protsessi ekraani jagamise teel), kas näidatakse õigeid väljavõtteid ja kas näidatakse nii vara kui ka kohustuste seisu ja kas näidatakse kõiki kontosid jmt;
• klient logib keskkonda sisse audiitori nähes, näitab saldo seisu/tehinguid ja audiitor eelnevat arvesse võttes inspekteerib neid saldosid/tehinguid. Teostatud protseduur dokumenteeritakse (näiteks kuvatõmmised, audiitori nähes võetud väljavõtte kohene saatmine jm asjakohane);
• tasub arvestada, et alternatiivsed protseduurid on kindlasti ajamahukamad, sest on oluline, et audiitor teeb endale selgeks nii juriidilised kui tehnoloogilised aspektid. Eelnevast tulenevalt tuleks juba töövõtu aktsepteerimise faasis uurida, kui ettevõte kasutab lisaks kohalikele pankadele välispanku või makseteenuste pakkujaid.