Küsimus: töötaja asus ettevõttesse tööle 28. veebruaril 2023 tähtajalise töölepinguga. Lepingus on kokku lepitud brutotunnitasu 4.50 eurot. Töötaja viibis haiguslehel 1.-14. märtsini. Kuna varem töötasu selles ettevõttes ei ole saanud. Kuidas käib tööandjapoolse haigushüvitise arvestus? 2.-5. päeva (ehk 4 päeva) eest tasus tööandja vaid 42 eurot. Kas see on õige?
Vastab RMP.ee ärijuht Karin Ungro:
Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest on tööandjal kohustus maksta töövõimetuslehel olnud töötajale 2.-5. haiguspäeva (ehk 4 kalendripäeva) eest vähemalt 70% keskmisest töötasust.
NB! Perioodil kuni 30.06.2023 on tööandjal kohustus hüvitada 2.-5. haiguspäev ehk (4 kalendripäeva). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus (§ 122)
| Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 sõnastus 01.01.2021-30.06.2023 § 122 Tööandja makstav haigushüvitis (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). |
Selleks, et saada selgust, milline periood tuleks tööandjal aluseks võtta haigushüvitise arvutamisel ning kuidas seda arvutada tuleb vaadata nii töölepingu seaduses kui ka keskmise töötasu arvutamist reguleerivas määruses sätestatut.
| Töölepingu seaduse § 29 Töötasu suurus (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. |
| Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 Keskmise töötasu arvutamise alused (2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. …. (3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. |
EELDUS 1
Kuna küsija ei ole öelnud, millal on nende asutuses töötasu maksmise kuupäev, siis eeldame, et antud asutuse palgapäev on töö tegemisele järgneval kuul.
Antud töötaja puhul tekib arvestamise vajadus 1. märtsil 2023.
Kuna töötaja ei ole enne haigestumist töötanud isegi ühte kalendrikuud, tuleb haigushüvitise arvutamisel lähtuda eelkirjeldatud paragrahvidest ning haigushüvitise arvutamise aluseks saab olla kokkulepitud töötasu.
EELDUS 2
Küsimuse esitaja pole öelnud, kas ta on tööl osa- või täistööajaga, siis eeldame, et tehakse tööd täistööajaga, mis on 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas (TLS § 43).
EELDUS 3
Samuti on teadmata töötaja tööpäevad, seega eeldame, et töötaja teeb tööd esmaspäevast reedeni.
Töötaja kokkulepitud bruto tunnitasu on 4,50 eurot. Märtsis on kokku 23 tööpäeva ja seega 184 töötundi, siis töötades kogu märtsikuu jooksul, oleks antud töötaja kuu töötasu brutosumma 828 eurot (4,5 x 184).
Tööandja poolt hüvitatakse töötajale 2.-5. haiguspäev, milleks on 2.-5. märts ehk periood neljapäevast pühapäevani.
Eeldusel, et töötaja teeb tööd esmaspäevast reedeni ja 8 tundi päevas, siis kokku lepitud töötasu tuleb maksta samuti tööpäevade eest ja sellesse perioodi langeb 2 tööpäeva – neljapäev ja reede.
1 tööpäeva tasu = 8 x 4,5 = 36 eurot
2 tööpäeva tasu oleks 2 x 36 = 72 eurot
Seadus kohustab tööandjat maksma haigushüvitist vähemalt 70% töötaja keskmisest töötasust. Seega on tööandja makstav haigushüvitis töötajale 72 x 70% = 50,40 eurot.
Väljamakse ja maksud
1. Töötaja töötuskindlustusmakse
| Töötuskindlustuse seaduse § 40 Töötuskindlustusmakse objekt (1) Töötuskindlustusmakset makstakse: 1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. (2) Töötuskindlustusmakset ei maksta: 4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt. |
| Sotsiaalmaksuseaduse § 3 Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad Sotsiaalmaksuga ei maksustata järgmisi käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isikutele makstud summasid või antud soodustusi: 3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötajale teise kuni viienda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu… |
Lähtudes eeltoodud paragrahvidest ei kuulu haigushüvitis töötuskindlustusmaksega maksustamisele.
Töötaja töötuskindlustusmakse = 0 eurot.
2. Kogumispensionimakse
Kogumispensionimakse peetakse töötaja tasudelt kinni juhul, kui töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga. Liitumist saab isikukoodi alusel kontrollida pensionikeskuse leheküljel (kontrolliväli asub lehe alaosas).
| Kogumispensionide seaduse § 6 Kohustatud isik Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt. § 7 Makse objekt (2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 7 ning §-s 3 nimetatud summadelt, samuti sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 nimetatud isikutele makstavatelt summadelt ning töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt. |
| Sotsiaalmaksuseaduse § 3 Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad Sotsiaalmaksuga ei maksustata järgmisi käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isikutele makstud summasid või antud soodustusi: 3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni viienda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu… |
Lähtudes eeltoodud paragrahvidest ei kuulu töövõimetushüvitis maksustamisele kogumispensionimaksega.
Kogumispensioni makse = 0 eurot.
3. Tulumaks
| Tulumaksuseaduse § 1 Maksu objekt (1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. § 4 Maksumäärad (1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2, 4 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 20%. § 41 Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõiked 1, 5 ja 6), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist; § 13 Palgatulu (1) Tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis …. § 42 Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised (1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 654 – 654 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 654. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise…. |
Eeltoodut arvestades kuulub tööandja poolt makstav töövõimetus(haigus)hüvitis maksustamisele tulumaksuga.
EELDUS 4
Kuna küsija pole öelnud, kas ta on tööandjale esitanud avalduse tulumaksuvabastuse rakendamiseks või mitte, siis eeldame, et ta pole sellekohast avaldust esitanud.
Tulumaksuga maksustamisele kuuluv summa on 50,40 eurot.
Kinni peetav tulumaks 50,40 x 20% =10,08 eurot.
Töötajale väljamakstav NETOTASU on 50,40 – 10,08 = 40,32 eurot.
Meie poolt saadud tulemus on natuke väiksem summast, mis töötaja sai. Samas ei ole teada, kas kõik meie eeldused olid ka õiged.
Näiteks:
- töötaja võib töötada osaajaga ja siis tuleb arvestamise aluseks olev päevatasu väiksem.
- töötaja võib töötada ka summeeritud tööaja alusel ja tema tööpäev võib olla pikem, kui 8 tundi ja siis tuleb arvestamise aluseks olev päevatasu suurem.
- töötaja tööpäevadeks ei pruugi olla esmaspäev kuni reede ning see mõjutaks haiguse perioodi jäävate tööpäevade arvu.
- antud ettevõttes võib palgapäev olla ka kuu viimasel tööpäeval ja seega saaks aluseks võtta hoopis märtsi eest teenitud tasu.
Seega teadmata asjaolusid (mis võtsime hetkel eelduseks), ei saa öelda, kas saadud haigushüvitise summa on tööandja poolt õigesti arvutatud, küll aga tuli tulemus ligilähedane küsija poolt toodud summale.
Kõige täpsema vastuse tööandjapoolse haigushüvitise arvutamise käigu ning kinni peetud maksude kohta saab töötaja siiski oma tööandjalt, tehes sellekohase päringu (TLS § 28 lg 2 p 12).
