Istuva tööviisi mõju istujate tervisele on laialdaselt uuritud ja see, et tegu on olulise riskifaktoriga mitmete terviseprobleemide korral, pole enam kellelegi üllatuseks. Selgunud on aga seegi, et mida vanem on inimene, seda rohkem võib istuv töö probleeme tekitada.

Omaette riskigrupiks on istuva töö tegijate hulgas kontoritöötajad, kelle istuv töö möödub arvutikuvari ees ning kellel lisaks istumisest tekitatud stressile lisandub ka silmade keskmisest suurem koormus. Liigutuste kordamine ja ebamugav asend on vaid paar põhjust, miks töötegemine võib muutuda ebameeldivaks ning tervist kahjustavaks.

Üheks võimaluseks oma tervise hoidmisel on istuva töö vältimine, kuid see ei ole alati võimalik. Olenevalt ametist ei pruugi olla võimalik ka seisulaua kasutamine ja tahestahtmata on istumine ainus lahendus.

Siinkohal tuleb appi ergonoomiline kontorimööbel, mille kasutamine aitab terviseriske ennetada ja vähendada. Ergonoomilisest kontoritoolist on aga kasu ainult siis, kui selle valimisel on silmas peetud tegelikult olulisi omadusi.

Korraliku seljatoe olulisus

Istme suhtes täisnurga all olev tooli seljatugi võib silmale sobilik tunduda, kuid kehale on see ebamugav. Ideaalne seljatoe kaldenurk on 100-110 kraadi, just kalde korral on koormus lülisambale minimaalne ja seljatugi toetab ka alaselga. Kuna kontoritöötajatel esinevad alaseljavalud eriti sageli, tasub just selle piirkonna toetamisele erilist tähelepanu pöörata.

Paljudel kontoritoolidel on alaseljapadi osa disainist, ent kui see on puudu, saab ergonoomilise alaseljapadja või nimmetoe juurde toolile lisaks osta. Kui töötaja peab oma töökohta sageli vahetama ja alati pole võimalik sobivaimat tooli kaasa võtta, saab ta endale valida sellise nimmetoe, mis sobib erinevatele toolidele. Spetsiaalsest nimmetoest lihtsamaks lahenduseks võib olla ka suhteliselt kõva padi.

Ideaalses olukorras on igal inimesel üks kindel ja just temale parimal moel sobiv tool. Kui see aga ei ole võimalik, tasub eelistada tooli, millel saab reguleerida kolme olulist asja: seljatuge, tooli sügavust ja muidugi tooli kõrgust. On eriti praktiline, kui tooli saab reguleerida sellelt püsti tõusmata.

Kindlasti on e-poodidest võimalik leida sobiv mudel, millel saab sättida seljatuge, tooli sügavust ja kõrgust vastavalt kasutaja eelistusele. Siinkohal tasub alati eelistada funktsionaalsust tooli kujundusele – kõige ilusam tool ei pruugi olla kõige ergonoomilisem ja praktilisem.

Õige tooliga on töötamine mugavam

Kontoris kasutatav tool tasub valida keerlev ja eelistatult ratastega. Kui vaja, saab istuja ennast koos tooliga pöörata ja ebamugavat küljele küünitamist vältida.

Paljude inimeste lemmikud, käetoed, ei pruugi olla aga “igaks juhuks” vajalikud. Ebasobiliku kõrguse või pikkusega käetoed võivad tuua kasu asemel kahju – need võivad sundida istujat õlgu loomulikust kõrgusest kõrgemal hoidma ja laua serva alla mittemahtuvad käetoed võivad takistada lauast sobival kaugusel istumist. Seetõttu on hea mõte valida kas reguleeritavate käetugedega tool või ilma käetugedeta toolimudel.

Istuja mugavuse mõttes tasub valida ka sobilikust materjalist kontoritool. Liiga jäiga materjaliga toolil on pikem istumine ebamugav ja see võib häirida jalgade verevarustust. Esmapilgul ilusana tunduv kunstnahast tool ei pruugi lasta aga kehal hingata ja suvekuudel on sellel istumine lihtsalt talumatult palav. Ajatuks ja praktiliseks valikuks on eeltoodud põhjustel pea alati riidest kattega toolid.

Ergonoomiline tool ja korrektne asend

Lisaks ergonoomilise tooli ostmisele on vaja seda ka õigesti kasutada.

Istuja reied peaksid olema selja suhtes täisnurga all ja jalad toetuma põrandale täistallaga. Kui see pole võimalik ja tooli kõrgust ei anna madalamaks reguleerida, tekib vajadus jalatoe järele.

Toolil istudes peaks põlveõndla ja tooli isteosa vahele jääma umbes kahe sõrme laiune vahe. Kui vahe on väiksem või põlve tagaosa on vastu tooli esiserva, võib see taas pikemal istumisel tekitada jalgade verevarustuses häireid. Sel juhul on vaja reguleerida tooli sügavust.

On oluline jätta meelde ka see, et isegi kõige kallimast ergonoomilisest toolist pole kasu, kui istuja end regulaarselt ei liiguta. Ideaalis tasub iga poole tunni järel end vähemalt viis minutit liigutada, enne kui taas arvuti ette istuda. Paraku juhtub tihti, et istutakse üle tunni aja järjest, mis ei meeldi aga kehale.

Hea ja ergonoomiline mööbel loob mitmed võimalused selle kasutajale. Kasutaja regulaarne füüsiline aktiivsus koos mitmete sirutuspausidega tööpäeva kestel moodustavad lihtsa valemi, kuidas enda tervist hoida.

Ergonoomiliste toolide valikuga saate tutvuda Kaup24.ee lehel.