Küsimus: osaühingu juhatuse liige, kes on ettevõttes ainus töötaja, sai tööinspektsioonilt teavituse, et peab esitama töökeskkonna riskianalüüsi tööelu infosüsteemi ehk TEIS-i. Kas see on uus nõue, mis eesmärgil ja kellele see vajalik on?
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu:
Juhatuse liige, kes teeb ühtlasi oma ettevõttes tööd, peab oma töökeskkonnaga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes tegelema juba alates 1. juulist 2003. aastast, kui selline seadusemuudatus juhatuse liikmete töö osas jõustus. Lisaks jõustus käesoleva aasta 1. märtsist seaduses säte, mis kohustab tööandjat töökeskkonna riskianalüüsi esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile. Pärast 1. märtsi koostatud riskianalüüsidega tuli seda teha riskianalüüsi lõpetamisel ning varem tehtud kehtiva riskianalüüsiga hiljemalt 1. septembriks. Juhatuse liige, kes teeb oma ettevõttes ainuisikuliselt tööd on korraga mitmes rollis ehk äriõiguslikult on ta juhatuse liige, kuid tööõiguslikult korraga ise nii tööandja kui töötaja.
Seaduse eesmärk lähtub ka põhimõttest, et kõikide tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse tuleb ühises töökeskkonnas tagada. N-ö ühemeheettevõttes on töökeskkonna riskide hindamine vajalik nii töötava juhatuse liikme enda, kuid vahel ka temaga koos tegutsevate töötajate või teenuseosutajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Juhatuse liikmed võivad teha oma ettevõttes väga erinevat tööd, sh olla korraga korstnapühkija, pottsepp, kokk ja kondiiter. Need on kõik tööd, mille tegemisel mõjutavad inimese tervist erinevad töökeskkonna ohutegurid. Kui oma töö riske hästi tunda, saab nende mõju ennetada ja/või maandada ehk ennetada nii ajutist kui püsivat tervise kahjustumist. Kui aga peaks siiski juhtuma, et just töö tõttu on inimesel kujunenud juba haigus ehk kutsehaigus, siis selleks, et määrata õige diagnoos ja ka ravi või rehabilitatsiooniteenus, on töötervishoiuarstil oluline teada, mis on inimest tema tööelus mõjutanud. Siin ongi abiks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. TEIS-i üles laaditud töökeskkonna riskianalüüse säilitatakse riigi poolt ehk töökeskkonna andmekogus ning tööandjal lasub kohustus tagada, et infosüsteemis oleks kehtiv töökeskkonna riskianalüüs. Enne 1. märtsi 2021.a koostatud ning TEIS-i üles laadimata ehk varasemaid riskianalüüse säilitab tööandja jätkuvalt enda juures tähtajaga 55 aastat selle koostamisest.
Eeltoodust tulenevalt saadab Tööinspektsioon tööandjatele meeldetuletusi, et neil on kohustus koostada riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada see kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile (TTOS § 134 lõige 7). Teavituskirja saavad tööandjad, kellel oli 27.07.2021.a. seisuga töötamise registrisse kantud vähemalt üks töötaja (sealhulgas ka ainus juhatuse liige, kellega on sõlmitud tööleping).
Kas said kirja töökeskkonna riskianalüüsi esitamise kohta?
