Küsimus: tootmistöötaja andis teada, et tal hiljuti diagnoositi kutsehaigus. Mida peab tööandja tegema. Tööandja ei ole saanud ametlikku teadet selle kohta.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:
Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst tööandjalt (vajadusel kõikidelt tööandjatelt) välja töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne 1999. aasta juulit, nõuab töötervishoiuarst tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta.
See tähendab, et võimaliku kutsehaigestumise kindlakstegemiseks võtab töötervishoiuarst enne diagnoosi panemist tööandjaga ühendust, et teha selgeks, millist tööd ja millistes tingimustes töötaja tegi. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik otsustada, kas töötaja tervisekahjustus võis olla põhjustatud tööst, mida töötaja tegi, või töökeskkonnast, milles ta viibis. Kui tööandjalt ei ole andmeid küsitud ning ta ei ole ametlikku teatist saanud, siis ilmselt ei ole töötajal (veel) kutsehaigestumist diagnoositud. On ka võimalik, et töötajal on diagnoositud hoopis tööst põhjustatud haigestumine, millest töötervishoiuarst tööandjat ei teavita, kuid töötaja peab seda ekslikult kutsehaigestumiseks.
Kui saabub ametlik teatis kutsehaigestumise diagnoosimise kohta, tuleb kutsehaigestumist uurida. Uurimises osaleb töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, saab ta uurimisse kaasata pädeva eksperdi. Kutsehaigestumise uurimise peamine eesmärk on otsuste langetamine, mida ja kuidas töökeskkonnas ja töökorralduses muuta, et ühelgi teisel töötajal enam sarnast haigestumist ei tekiks. Kui teistel töötajatel on juba sarnaseid probleeme, tuleks esimesel võimalusel negatiivsed mõjurid töökeskkonnast eemaldada või vähendada nende mõju inimeste tervisele. Ehk on ka kutsehaigusega töötajal võimalik muudetud või kergendatud oludes tööd jätkata.
Tööandja peab kutsehaigestumist uurima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimistulemuste kohta koostatakse raport ning see saadetakse kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile. Raportis tuuakse välja ka abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse kutsehaiguse ennetamiseks. Abinõud peaks väga hoolega läbi mõtlema, sest nende eesmärk on samalaadsete juhtumite vältimine.
Kutsehaigestumised tuleb registreerida ning need andmed teha teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et kutsehaigestumise uurimise käigus saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmetekaitse seaduses sätestatud korras. Kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
Kuigi enamasti tuleb töötaja uuesti tervisekontrolli saata otsuses näidatud ajal, on olukordi, kus tervisekontrolli varasem korraldamine on töötaja tervise säilimise jaoks oluline. Seda näiteks olukorras, kus töötaja on tööandjat oma tervise halvenemisest teavitanud. Sellisel juhul ei pruugi olemasolev tervisekontrolli otsus enam kehtida, sest töötaja tervislik seisund on muutunud ning varem talle sobinud töö või töökeskkond ei pruugi enam sobida. Töötervishoiuarst on tööandjale heaks nõuandjaks, sest ta on kursis ettevõtte riskianalüüsiga ning töötaja tervisliku seisundiga ning oskab anda soovitusi, kuidas töö sobivaks kujundada. Töötervishoiuarstiga nõupidamine on kindlasti vajalik, et muudatused oleksid sobivad ja aitaksid ennetada töötaja tervisemurede süvenemist.
