Küsimus: mis võimalused, kohustused või variandid on tööandjal olukorras, kus töötaja ei ilmu nädal aega tööle tuues ettekäändeks koroonaviiruse? Töötaja on ka enne viiruse levikut olnud lühiajaliselt töölt eemal n-ö pikaleveninud nädalavahetuse tõttu. Kas tööandja võiks/peaks saatma töötaja koju ja paluma tal esitada sellekohane arstitõend? Tööandja ei saa seada teisi töötajaid ohtu.

Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu:

Juhul, kui töötaja väidab, et ta on COVID-19 nakatunu, siis tuleb tal kindlasti jääda töövõimetuslehele. Juhul, kui töötaja ei ole saanud kontakti oma perearstiga, siis on Eesti Haigekassa loonud ajutise võimaluse, et inimene saab ise avada töövõimetuslehe.
Loe lähemalt SIIT.

Seega, kui töötaja väidab, et ta on haige, peab tal olema, nagu haigestumiste puhul ikka, töövõimetusleht. Tööandjal on õigus ja võimalus töövõimetuslehe olemasolu ka kontrollida. Eraldi arstitõendit sellises olukorras keegi ei väljasta ning seda tööandja töötajalt ka nõuda ei saa, sest seadus ei näe sellise tõendi väljastamist ette.

Leidub töötajaid, kes väidavad, et nad ei ole küll päris haiged, kuid neil on nohu ja muud sümptomid ning nad kardavad seetõttu tööle tulla. Sel juhul peavad nii töötaja kui tööandja lähtuma Terviseameti soovitustest ning leidma mõistlikud ja seaduspärased lahendused, kuidas edasi toimida ehk töötaja peab kindlasti jääma koju, konsulteerima oma perearstiga ning teavitama oma edasisest tegevusest ja otsustest tööandjat, mitte niisama “ära kaduma”.

Juhul, kui töötaja puudub töölt, kuid ei teavita põhjust ning tekib kahtlus, et töötaja puudub töölt mõjuva põhjusteta, peab tööandja töötaja suhtes ise huvi näitama ning tegema kõik endast oleneva, et täpsemat infot saada, mis töötajaga toimub ning kui pikalt ta tööst eemale jääb.

Tööandjal on õigus ka hetkel kehtivas eriolukorras töötajat hoiatada, et seadusliku aluse ja mõjuva põhjuseta töölt jätkuva puudumise korral on tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 alusel ehk töökohustuste rikkumise tõttu. Hilisema vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et ta on käitunud töötaja suhtes heauskselt ning hoiatuse töötajale kätte toimetanud või tunnistajate juuresolekul teatavaks teinud. Soovitav on siiski kasutada võimalusel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi ehk e-kirja, sms-i või sotsiaalmeedia suhtluskanalit, mille tekst ei ole avalikult nähtav, kuid on hiljem vajadusel taastatav.

Kui töötaja naaseb tööle, töövõimetuslehte aga puudutud aja eest ei teki ning tal ei ole haigussümptomeid, ei saa tööandja teda niisama koju tagasi saata. Töölt põhjuseta puudutud aja eest aga tööandja töötasu maksma ei pea.

Kõigi töötajate ohutuse huvides tuleb töökeskkonnas järgida Terviseameti soovitusi, hinnata seoses COVID-19 levikuga üle töökeskkonna ohutegurid ning võtta tarvitusele meetmed, et takistada igakülgselt viiruse levikut. Kujunenud olukorras on väga oluline, et töösuhte pooled omavahel avatult ja julgelt suhtleksid, et üheskoos leida mõistlikud lahendused.

Hea töökeskkond ja töösuhted koroonaviiruse leviku ajal