Kaubanduskoda saatis riigikogu keskkonnakomisjonile oma ettepanekud seoses jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille peamine eesmärk on vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete kasutamist. Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki, kuid samas näeme plaanitavates muudatustes mitmeid probleemseid kohti.

Jääb ebaselgeks, kuidas mõõta plasttoodete kasutamise vähenemist

Kaubanduskoda toetab eelnõus sisalduvat muudatust, mille kohaselt saab iga pakendiettevõtja ise otsustada, kuidas vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist aastaks 2026.

Samas juhtisime riigikogu tähelepanu sellele, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas täpsemalt tuleb 2026. aastal hinnata, kas pakendiettevõtja on toidupakendite ja joogitopside kasutamist vähendanud või mitte. Eelkõige jääb ebaselgeks, kas võrdlemisel võetakse aluseks üksnes pakendite absoluutkaal või on lubatud arvesse võtta ka muid asjaolusid, näiteks tootmismahtu. Kui ettevõtte tootmismaht suureneb 2026. aastaks näiteks kümme korda võrreldes 2022. aastaga, siis jääb ebaselgeks, kas sellisel juhul ei või pakendite kogus aastaks 2026 üldse suureneda.

Ausa konkurentsi ja ettevõtete võrdse kohtlemise tagamiseks tegime riigikogule ettepaneku täpsustada, kuidas mõõta ühekordselt kasutavate plasttoodete tarbimise vähenemist aastal 2026. Meie hinnangul tuleks lisaks absoluutnumbrile arvestada ka muude asjaoludega, näiteks tootmismahuga.

Tegevuskava koostamiseks puudub mõistlik tähtaeg

Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamise vähendamiseks tuleb igal pakendiettevõtjal koostada tegevuskava ning avaldada see oma veebilehel. Hetkel jääb ebaselgeks, mis ajaks tuleb tegevuskava esmakordselt koostada.

Seletuskirja kohaselt tuleb tegevuskava avalikustada 2023. aasta 1. jaanuaril. Selline tegevuskava on eeldatavasti teatud kujul olemas suurematel pakendiettevõtjatel, samas paljudel väiksematel pakendiettevõtjatel puudub selline kava. Seega ei pea me reaalseks, et ettevõtetel on võimalik mõne nädala jooksul sisukas tegevuskava kokku panna, kui seda ei ole varasemalt olemas. Seetõttu tegime keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta eelnõu sõnastust selliselt, et ettevõtetel on vähemalt 6-kuuline tähtaeg tegevuskava koostamiseks.

Iga poe juurde ei peaks panema pakendikonteinerit

Eelnõu paneb pakendiettevõtjale kohustuse tagada müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti ära andmise võimalus tarbijale. Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu mitmel põhjusel.

Esiteks ei kaasne muudatusega märkimisväärset positiivset mõju, sest juba praegu toimub paljude pakendiettevõtete müügikohtade territooriumitel pakendi tagasivõtmine ja jäätmete liigiti kogumine. Nõustume, et osades müügikohtades võib see nõue olla mõistlik, kuid samas on Eestis palju selliseid müügikohti, kus ei teki koheselt pakendijäätmeid või tekib neid väga väikeses koguses, näiteks lillepoed või jalatsikauplused, ning sellistes kohtades ei ole nõude kehtestamine vajalik. Lisaks ei ole kaubanduskoda veendunud, et järelevalveasutustel on piisavalt ressurssi teostada järelevalvet uue nõude üle.

Kaob väikeettevõtetele suunatud erisus

Eelnõu kohaselt kaob pakendiseadusest erisus ettevõtetele, kes lasevad turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on alla 200 kilogrammi aastas. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei ole eelnevalt nimetatud pakendiettevõtjad enam vabastatud enda poolt turule lastud pakendite tagasivõtmise, kokku kogumise ja taaskasutamise kohustusest.

Kaubanduskoda ei toeta seda muudatust, sest see suurendab ausate pakendiettevõtete kulusid, kuid ei pruugi täita oma eesmärki, kui järelevalveasutused ei hakka tõhusamat kontrolli teostama.

Osad andmed tuleb ettevõtetel koguda tagant järgi

Eelnõu näeb ette, et pakendiettevõtja peab 2023. aastal esitama pakendiregistrisse 2022. aasta andmed ka ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguse kohta. Andsime riigikogu keskkonnakomisjonile teada, et ettevõtjatel ei olnud aasta alguses ega isegi poole aasta pealt teada, et nad peavad esitama pakendiregistrile andmed ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Seetõttu ei ole pakendiettevõtjad pidanud ka nii täpset arvestust nende pakendite kohta ning tagasiulatuvalt on väga keeruline kindlaks teha, kui palju neid pakendeid on pakendiettevõtjad see aasta turule lasknud.

Probleemi lahendamiseks tegime keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et esmakordselt tuleb pakendiettevõtjal esitada pakendiregistrisse ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguse andmed 2023. aasta kohta.

Eelnõu kohaselt jõustub suurem osa plaanitavatest muudatustest 2023. aasta 1. jaanuaril.