6. detsembril saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilise kokkuleppe raadamisvabasid tarneahelaid käsitleva Euroopa Liidu määruse kohta. See tähendab, et (osadele) ettevõtjatele on lähemale nihkunud uute hoolsuskohustuste rakendamise aeg.
Enne, kui määrus saab jõustuda, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu selle veel ametlikult vastu võtma. Pärast määruse jõustumist on ettevõtjatel ja kauplejatel uute eeskirjade rakendamiseks aega 18 kuud. Mikro- ja väikeettevõtjatele on ette nähtud pikem kohanemisaeg ning muud erisätted.
Selle raadamisvabasid tarneahelaid käsitleva määrusega soovib Euroopa Liit tagada, et teatavad liidu turule lastavad olulised kaubad ei aitaks kaasa raadamisele ja metsade degradeerumisele ei Euroopa Liidus ega mujal maailmas. Need teatavad kaubad on:
- palmiõli,
- veised,
- soja,
- kohv,
- kakao,
- puit ja
- kautšuk ning
- nendest saadud tooted (nt veiseliha, nahk, mööbel, šokolaad).
Need kaubad valiti välja põhjaliku mõjuhinnangu alusel, milles tehti kindlaks, et just need kaubad on peamised põllumajanduse laienemisest tingitud raadamise põhjustajad. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendaks selle rakendamine ka Euroopa Liidus asjaomaste kaupade tarbimise ja tootmise tõttu atmosfääri paisatava CO2 heite vähendamist vähemalt 31,9 miljoni tonni võrra aastas.
Uue määrusega kehtestatakse ranged kohustuslikud hoolsuskohustuse eeskirjad neile ettevõtjatele, kes soovivad nimetatud kaupu või tooteid liidu turule lasta või neid eksportida. Ettevõtjad ja kauplejad peavad tõendama, et tooted on nii raadamisvabad (toodetud maa-alal, mida ei ole raadatud pärast 31. detsembrit 2020) kui ka seaduslikud (vastavad kõigile tootjariigis kehtivatele asjakohastele õigusaktidele).
Samuti peavad ettevõtjad koguma täpset geograafilist teavet põllumajandusmaa kohta, kus nende kaubad on kasvatatud, et kaupade nõuetelevastavust oleks võimalik kontrollida.
Liikmesriigid peavad tagama, et kui eeskirju ei järgita, toob see kaasa tõhusad ja hoiatavad karistused. Ohutase võib olla kõrge, standardne või madal ning selle puhul võetakse arvesse ka põllumajandustootmise laiendamist seitsme nimetatud kaubaliigi ja neist saadud toodete tootmiseks. Ettevõtjate kohustused sõltuvad riskitasemest. Euroopa Komisjoni hallatava võrdlussüsteemiga tehakse kindlaks riigid, kus esineb väike, keskmine või suur risk toota kaupu või tooteid, mis ei ole raadamisvabad või mis ei vasta tootjariigi õigusaktidele. Ettevõtjate ja ametiasutuste kohustused erinevad sõltuvalt tootmisriigi või -piirkonna riskitasemest. Madala riskitasemega piirkondadest pärit toodete suhtes kohaldatakse vähem ranget hoolsuskohustust ning kõrge riskitasemega piirkondade suhtes kohaldatakse tõhustatud kontrolli.
Ettevõtjatel peavad olema selle maa-ala geograafilised koordinaadid, kus nende poolt turule lastud kaubad toodeti. Range jälgitavusega püütakse tagada, et Euroopa Liidu turule jõuaksid ainult raadamisvabad tooted ning et liikmesriikide täitevasutustel oleksid vajalikud vahendid selle kontrollimiseks.
Ettevõtjad, kes viivad turule vastavaid kaupu ja tooteid, peavad kehtestama ja võtma kasutusele nõuetekohase hoolsuse süsteemid, et vältida raadamisega seotud toodete Euroopa Liidu turule laskmist. Ettevõtjate jaoks, kes lasevad ülalnimetatud kaupu või tooteid esimest korda liidu turule, tähendavad uued eeskirjad järgmist: ettevõtjatel tuleb tagada, et:
- neid kaupu ja tooteid ei ole toodetud maa-alal, kus on pärast 31. detsembrit 2020 toimunud raadamine või metsade seisundi halvenemine;
- need on toodetud vastavalt tootjariigi seadustele.
Kui nimetatud kahte nõuet ei täideta, kaasneb sellega keeld lasta asjaomased tooted Euroopa Liidu turule. Ettevõtjad peavad esitama Euroopa infosüsteemile avalduse, milles kinnitatakse, et nad on hoolsuskohustust edukalt täitnud ja et nende poolt turule lastavad tooted vastavad liidu eeskirjadele. See avaldus peab sisaldama ka selle põllumajandusettevõtte või istandiku geograafilisi koordinaate, kus saaduseid kasvatati.
Ühtlasi tagatakse selle määrusega, et kohalikke ja imporditud kaupu hinnatakse samade normide alusel. Ühegi riigi ega kauba suhtes ei kehtestata keeldu. Kestliku tootmise põhimõtet järgivad tootjad saavad jätkata oma kaupade müüki Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni hinnangul peaks seeläbi eeldatavalt kasvama Euroopa Liidus nõudlus raadamisvabade toodete järele, edendades seeläbi kestlikke ettevõtteid ja ärimudeleid kogu maailmas.
