Võrreldes 2022. aasta sama ajaga maksti juulis 5 protsenti rohkem makse. Maksu- ja tolliametile tasuti 1105,2 miljonit eurot maksutulu ning seitsme esimese kuuga on eelarvest täidetud 56 protsenti. Maksutulu kasv aeglustub koos majandusaktiivsusega, kuid eelarve täitmine on plaanipärane. Maksutulude kasvu panustavad eeskätt otsesed maksud.
Juulis palgafondi kasv aeglustus, töökohtade arv pöördus langusesse
Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus juulis 10,5 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus 10,2 protsendini, keskmise palga kasv aeglustus 10,9 protsendile ja töökohtade arv pöördus langusesse (0,5 protsenti). Sektoritest vedas juuli palgafondi kasvu 28 protsendiga finants- ja kindlustussektor ja seda seoses preemiate maksmisega. Töökohad on võrreldes eelmise aastaga suurimas languses töötlevas tööstuses, halduses ja ehituses (vastavalt ca ‑4800, ‑1650 ja ‑1600 töökohta). Septembri alguse seisuga oli töö leidnud üle 11 000 ajutise kaitse saanud Ukraina kodaniku.
Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa) laekumine kasvas juulis 7 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sh kohalike omavalitsuste tulumaksu kasv ulatus 10,7 protsendini. Tulumaksu laekumist riigieelarvesse kahandab sel aastal maksuvaba tulu tõstmine, mida tasandab selle kasutamise edasi lükkamine järgmisesse aastasse. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas juulis 13,6 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tulumaks erasektori ettevõtete jaotatud kasumilt kasvas ligi 11 miljoni euro võrra. Riigiettevõtete (Elering, Eesti Post) jaotatud kasumilt laekus 3,9 miljonit eurot tulumaksu, mida oli ligi 2 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Sektoritest vedasid jaotatud kasumilt tulumaksu tasumist info ja side (13,5 miljonit eurot), hulgi- ja jaekaubandus (13,1 miljonit eurot) ning energeetika (12,6 miljonit eurot).
Käibemaksutulu pöördus juulis langusesse kõrge võrdlustaseme ning jahenenud majandusolude tõttu
Juulis pöördus käibemaksu tasumine poole protsendipunkti suurusesse langusesse, mis tuleneb ühelt poolt koos majanduslanguse tingimustega kukkunud tarbija kindlustundest ja varem kogunenud säästude ammendumisest. Teisalt avaldavad tarbimisele negatiivset mõju nii kõrgete intressimäärade tõttu kasvanud laenuteenindamiskulud kui ka jätkuv hinnakasv. Ehkki tänavu juulis oli hinnatõusu tempo (6,4 protsenti) mullusest oluliselt aeglasem, andis toonane kiire hinnatõus (THI 22,8%) käibemaksu tasumisele hoogu. Sealjuures paistsid silma sundkulutustega seotud kaupade ja teenuste hüppeline kallinemine, eeskätt energia, mootorikütused ning toit.
Esimese seitsme kuuga on käibemaksu tasutud 1,96 miljardit eurot, mis on 6,5 protsenti ehk 119 miljonit eurot rohkem mullusega võrreldes. Ettevõtete kogukäibe langus süvenes juulis 9,5 protsendini, sealjuures oli tänavu I poolaasta käivete keskmise kasv plusspoolel. Langustrend tuleneb veelgi jahenenud majanduskeskkonnast ning kõrgest võrdlustasemest. Tegevusaladest mõjutas juulis käibemaksu tasumise kasvu positiivselt rajatiste ehitus ning toiduainete tootmine, kus tasumine suurenes 2022. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 127 ja 189 protsenti.
Inflatsioonitempo aeglustumine ei ole seni hoogustanud aktsiisikaupade tarbimist
Aktsiiside tasumine vähenes juulis võrreldes eelmise aastaga 1,9 protsenti, kasvu hoiab languses nii alkoholi- kui tubakaaktsiisi tasumine. Üldine hinnatõusu tempo on pidurdunud, kuid eelmisel aastal toimunud ostujõu langus ning varem kogunenud säästude ammendumine piirab ka alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist. Mõlema aktsiisikauba peamiste kategooriate (kange alkohol, õlu ja sigaretid) deklareerimine on sellel aastal olnud viimaste aastate tugevamas languses. Kütuseaktsiisi tasumine on olnud viimased kuud väikses kasvus ning seda tänu diislikütuse jaemüügile, mis moodustab mootorikütuste müügist pea 65 protsenti. Mootorikütuste hinnalangus on olnud kõige tuntavam ning seega mõju tarbimisele märgatav, kuid jääb siiski tagasihoidlikuks. Transpordisektori keskmisest halvem käekäik ei näita veel paranemise märke ning ettevõtjad seisavad silmitsi madala kindlustunde ning nõudluse vähenemisega. Diislikütuse hulgimüük ei ole kasvule pöördunud ning on mõjutatud töötleva tööstuse, kui peamise hulgitarbija, nõrgenenud majanduslikust olukorrast.
Välisturistide kulutuste kasvu ei ole märgata alkoholiaktsiisi laekumises
Turism on jõudsalt koroonakriisist taastumas, kuid turistide arv ega kaasaostud ei ole endiselt pandeemiaeelset taset saavutanud. Siiski näitab Eesti Panga välisreiside statistika, et võrreldes eelmise aastaga on käesoleval aastal tugevas kasvus nii välisturistide arv kui ka siin kulutatud summad. Peaaegu pooled reisijatest, kelle puhul on oodata ka alkoholi kaasaoste, on soomlased. Kuigi Tallink Grupi andmetel on laevareisijate arv Eesti ja Soome vahel aastaga suurenenud üle 10 protsendi, siis sadamapiirkonna kaubanduse madal aktiivsus toetab eeskätt fakti, et turistide kaasostud on selgelt vähenemas. Sellel aastal hoiab põhjapiiri kasvupotentsiaali tagasi Rootsi krooni odavnemine, mistõttu soomlased on suunanud oma piiriülesed ostud Eestist Rootsi. Kui põhjapiiri iseloomustab eelkõige soomlaste tegevus ning avaldab üldjoontes positiivset mõju laekumistele, siis lõunapiiril toimuv on eelkõige seotud eestlaste enda piiriüleste ostudega ning vähendab laekumisi. Lõunapiiril on märgata piirületuste (nii lühi- kui pikaajaliste) stabiilset kasvu, kuid need jäävad tasemelt siiski alla piirkaubanduse aktiivsele ajale (2017-2019 I pa). Alkoholitoodete hinnavahed täna Eesti ja Läti vahel ei ole aluseks piirikaubanduse hoogustumisele ning pigem hindame piirkaubanduse osakaalu tavapäraseks, mis on omane inimeste vabale liikumisele kahe erineva riigi vahel. Joonisel 1 on toodud alkoholiaktsiisi peamiste komponentide (kange alkoholi ja õlle) viimaste aastate deklareeritud kogused, kus tuleb selgelt esile piirikaubanduse tippaeg ning 2019. aasta juulist alkoholiaktsiisi langetamise järel toimunud mahtude taastumine, mida omakorda mõjutasid pandeemiaaegsed piirangud.
Joonis 1. Kange alkoholi ja õlle deklareeritus kogused aastatel 2016-2023 (7 kuud) ning aastased kasvud võrreldes aasta varasemaga
