Oktoobris tasuti maksu- ja tolliametile 692,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 10,4 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Tänavu kümne kuuga tasuti makse 6,7 protsenti rohkem kui 2018. aastal sama ajaga.

Palgakasvu kiirenemine toetas tööjõumaksude tasumist oktoobris

Palgakasv kiirenes oktoobris 8,1 protsendile ja töötajate arvu kasv aeglustus 0,9 protsendile. Palgakasvu kiirenemine oli laiapõhjaline – kaheksast suuremast tegevusalast kiirenes keskmine palk seitsmes sektoris, erandiks oli haridus. Suurematest tegevusaladest enim kiirenes palgakasv töötlevas tööstuses (2,2 protsendipunkti võrra), samas kui töötajate arv kahanes võrreldes eelmise aastaga puidu- ja rõivatööstuse ettevõtete mõjul.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv kiirenes oktoobris 9,4 protsendile. Füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasv aeglustus võrreldes eelmiste kuudega oktoobris 15,9 protsendile, seda mõjutas võrreldes mullusega 4 protsenti suurem juurdemääratud tulumaks.

Juriidilise isiku tulumaksu oktoobri laekumine kasvas võrreldes eelmise aastaga üle 17 miljoni euro ehk 75,6 protsenti. Sellest üle 8 miljoni euro laekus seoses ühe ettevõtte tegevuse lõpetamisega ehk oli ühekordne. Laekumist toetasid erasektori ettevõtete laiapõhjaliselt suurenenud dividendid.

Aktsiiside tasumine on stabiilne, tarbimises muutuseid ei ole

Erinevaid aktsiise kokku on kümne kuuga tasutud 6,9 protsenti rohkem kui aasta varem. Aktsiiside laekumine oktoobri eest on võrreldes eelneva kuuga suhteliselt sama tasemel, seega ei ole tõenäoliselt toimunud ka suuri muutusi tarbimises.

Oktoobri eest tasuti tubakaaktsiisi 19,5 protsenti ja kütuseaktsiisi 3,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal ning alkoholiaktsiisi laekumine oli 2,5 protsenti väiksem. Tubakaaktsiisi tasumise kasvu peamised põhjused on aktsiisimäära tõus ning salaturu vähenemine. Kütuseaktsiisi laekumise kasvu toetab üldine majanduskasv ning alkoholiaktsiisi laekumise väike kuine vähenemine on tingitud aktsiisimäärade langetamisest.

Majapidamiste säästumäär ei näita vähenemise märke, mis mõjutab käibemaksu laekumist

Oktoobris kasvas palgatulu maksu- ja tolliameti deklaratsioonide alusel 9,1 protsenti, mis on eelmise kuuga võrreldes pisut aeglustunud. Tarbijakindluse taastumist pole endiselt märgata. Tarbijajulguse paranemist takistab jätkuv ja eskaleeruv globaalne kaubandustüli ning ebakindlus tuleviku toimetuleku ees, mis tõukab puhvreid koguma.

Lähtuvalt kolmanda kvartali kohta avaldatud eratarbimise nõrgast aastasest kasvust võib järeldada, et Eesti tarbija säästumäär võib-olla tänavu kasvanud kõrgemale kui eelmise aasta tase (12 protsenti).

Tarbimine sõltub mitmetest teguritest, kuid nii kriisijärgne üldine ettevaatlikkus kui ka ebakindlus Eesti lähituleviku majandusolukorra või maksupoliitika ees mõjutab tarbimist ja seeläbi käibemaksu dünaamikat.

Majanduskasv püsis kiire, kuid rahvusvahelise kaubanduse nõrkus alandab väljavaateid

Majanduskasv kiirenes kolmandas kvartalis 4,2 protsendini võrreldes teise kvartali 3,8 protsendiga, kuid esimese poolaasta 4,4-protsendise kasvuga võrreldes veidi aeglustus. Samas on tõenäoliselt oodata suuremat aeglustumist järgnevatel kvartalitel.

Elanike tarbimiskulutuste kasv on langenud 4 protsendi juurde, mis on eelneva aastaga võrreldes 5 protsendipunkti võrra madalam ja ühtlasi jääb ootusele alla. Endiselt kiire palgakasvu tingimustes kinnitab see säästmise kasvu. Valitsussektori investeeringud on kolmel esimesel kvartalil jäänud prognoositule selgelt alla, mis mõjutab ka käibemaksulaekumist. Ettevõtete ja majapidamiste investeeringute kasv on jällegi jätkunud viimase aasta jooksul väga kiirena.

Tänavu on käibemaksutulu kasv aeglustunud, võrreldes eelmise aasta sama ajaga

Käibemaksu tasumise kasv nii augustis kui ka septembris kiirenes, kuid oktoobris aeglustus oluliselt, küündides vaid 2,4 protsendini ehk oli 5 protsendipunkti võrra väiksem kui septembris.

Esimese kümne kuuga ulatus tasumise kasv kuue protsendi lähedale, mis on kolm protsendipunkti madalam kui mullu samal ajal. Kolmandas kvartalis käibemaksu tulu kasv kiirenes 6,8 protsendile võrreldes esimese ja teise kvartali kasvuga, mis jäid vastavalt 6,4 ja 5,4 protsendi juurde.

Käibemaksu tulu kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv oli 2019. aasta oktoobris 4,8 protsenti, mis on selge aeglustumine võrreldes 8-protsendilise kasvutempoga aasta tagasi.

Käibemaksu tasumise kasv on tegevusalades kõrge baasi survel oluliselt aeglustunud

Sektoritest panustasid oktoobris käibemaksu tasumise kasvu enim taime- ja loomakasvatus ning mootorsõidukite müük ja remont, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 124,2 ja 8,6 protsenti. Sealjuures aeglustus tasumise kasv oktoobris nii taime- ja loomakasvatuses kui ka mootorsõidukite müügis ja remondis septembrikuuga võrreldes.

Taime- ja loomakasvatuse tegevusala kasvu veab mitmendat kuud järjest teravilja müügi kasv, mis tulenes tänavusest rekordsaagist. Mootorsõidukitelt käibemaksu tasumise kasv tulenes sõiduautode ja väikebusside müügi kasvust (joonis 1). Olulistes sektorites nagu jaekaubandus jäi käibemaksu tasumise kasv mõõdukaks ehk 4,5 protsendi juurde.

Tänavu oktoobris avaldas negatiivset mõju käibemaksu laekumise kasvule mootorikütuste hinnalangus. Mullu samal ajal oli toornafta hind ja sellest tulenevalt ka jaemüügihind kõrgem. Esimese kümne kuuga on jaekaubanduse tasumise kasv veel üsna tugev ning moodustas 7,3 protsenti.

Kuigi kaubanduskeskustel ja spetsialiseerimata poodidel läheb üldjoontes hästi ning käive suureneb, on kasv eelmise aastaga võrreldes tunduvalt aeglustunud. Samas kasvavad Eesti sisese e-kaubanduse käibed (residendid ja mitteresidendid) kiiresti, ulatudes oktoobris 43 protsendini võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

E-poodide osakaal on küll Eestis suurenemas, kuid need on traditsiooniliste kaupluste käibeid arvestades veel võrdlemisi väikesed. Kaardimaksete statistika põhjal selgub, et esimese kümne kuuga on Eesti tarbija ostude kasv välismaa netipoodidest kasvanud 18 protsendi võrra, mille kogukäive on Eesti e-poodidest teostatud ostudest kordades suurem. Sealjuures residentide ostud välismaa (ELi) netipoodidest Eesti käibemaksutulu ei suurenda, välja arvatud e-teenused.

Kümne kuu kokkuvõttes on käibemaksu tasumine aastases võrdluses langenud enim ehituses (-8 protsenti), mis tuleneb peamiselt rajatiste ja hoonete müügi vähenemisest. Oktoobris oli rajatiste ehituses tasumise 1-protsendiline langus, mis on võrreldes septembriga (-17 protsenti) juba oluliselt väiksem.

Eluruumide ehituseks väljastatud ehituslubade arv on tänavu esimesel kolmel kvartalil kasvanud, kuid lähikvartalite arengule avaldab mõju juba ehitamist alustanud eluhoonete arv, mis on võrreldes mullusega langenud 4 protsenti. Samuti on ehitusloa saanud rajatiste arv küll käesoleval aastal kasvanud võrreldes mullusega, kuid objektide valmimise ja müügini jõutakse viitega.

Joonis 1. Käibemaksu tasumise kasvu veavad oktoobris taime- ja loomakasvatus ning mootorsõidukite müük ja remont (kolme kuu keskmine muutus protsentides, võrreldes eelmise aasta sama ajaga)

Valitsussektori eelarvepositsioon jõudis tasakaalu

Oktoobri lõpuks ulatus valitsussektori eelarveülejääk 0,01 protsendini SKPst ehk 3 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 68 miljoni euroga ülejäägis, mille põhjuseks oli kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemine tänu hoogsale palgakasvule ning kohalikele omavalitsustele suunatud füüsilise isiku tulumaksu määra osa suurendamisele.

Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 55 miljoni euroni tulenevalt haigekassa oodatust suurematest tuludest ning töötukassa prognoositust väiksematest kuludest. Valitsussektori ülejääki vähendas keskvalitsuse positsioon, mille puudujääk ulatus 120 miljoni euroni ning mida muu hulgas põhjustasid tavapärasest suuremad tulumaksutagastused aasta esimeses pooles. Võrreldes 2018. aastaga on valitsussektori positsioon selle aasta oktoobri lõpuks mullusest nõrgem 0,16 protsendi võrra SKPst.

Selle aasta positsioon jõuab aasta lõpus oodatavalt paremasse seisu kui eelmisel aastal, kuna positsiooniarvestusse jõuab aastase viitajaga sisse CO₂kvoodi müügist 2018. aastal laekunud tulu.