Maksu- ja tolliameti kõikidest eelmisel aastal tehtud kontrollidest moodustasid 66 protsenti sanktsioonide kontrollid.

Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone hakkas amet kehtestama 2022. aasta veebruarist, teatas MTA. “Olles üks neljast Euroopa Liidu riigist, kellel on maismaapiir Venemaaga, on Eesti tolli roll kahtlemata vastutusrikas ning saanud ka rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust,” ütles ameti tolliosakonna juht Eerik Heldna pressiteates.

Kui varasemalt on Venemaa olnud Eestile üks kaubanduspartneritest, siis eelmine aasta ja sellises mahus sanktsioonide rakendamine oli Eesti tolliametnikele väljakutseterohke. Heldna sõnul töötavad aga Euroopa Liidu tolliasutused kui üks meeskond. “Tolliametnikud teevad sanktsioonide jõustamisel tihedat koostööd, sest järjest enam puutume kokku olukordadega, kus otsitakse võimalusi sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks,” nentis ta.

Heldna sõnul on amet tuvastanud erinevaid sanktsioonidest kõrvale hiilimise juhtumeid, näiteks topeltdokumente, kauba valet klassifitseerimist, kaubale vale päritolu märkimist või kaubale vale väärtuse deklareerimist. “Tegeleme jätkuvalt nende pettuste tuvastamisega ja menetlemisega,” kinnitas tolliosakonna juht.

“Sanktsioonid ei tähenda ainult kauba-, vaid ka finantssanktsioone,” märkis Heldna. 2022. aastal külmutas amet 19 sanktsioneeritud ettevõtte ettemaksukontod, summas üle 8 miljoni euro, tehes seejuures koostööd ka Rahapesu Andmebürooga.

Maksu- ja tolliameti suunaks on automatiseeritud ja andmepõhised kontrollid, millele lisandub väljaõppinud tolliametniku kontroll. Kõik riskid hinnatakse elektrooniliselt ning kontrolle teostatakse mitmeetapiliselt.