Euroopa ettevõtted nimetavad töötajate tervise riskiteguritena sageli endiselt probleemsete inimestega suhtlemist, korduvaid käeliigutusi, inimeste või suurte raskuste tõstmist ja liigutamist. Seda näitavad uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete kolmanda uuringu (ESENER-3) esimesed järeldused.
2019. aasta järeldused põhinevad vestlustel, mis toimusid eri suurusega ja eri sektoritest pärit 45 000 ettevõttes 33 Euroopa riigis.
2019. aasta uuringu lisaküsimused andsid uut teavet tööohutuse ja töötervishoiu tekkivate riskide kohta, näiteks digiteerimise mõju ja pikaajalise istumise tagajärjed, mis on ESENER-3 kohaselt Euroopa ettevõtete teatatud kolmas levinuim riskitegur.
Võrdlus 2014. aasta ESENER-2 tulemustega näitab riigi ja ELi tasandi trende, mitte üksnes seoses riskitegurite, vaid ka tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise ning selle ajendite ja tõketega. Näiteks on mitmetes riikides vähenenud töötajate osalemine psühhosotsiaalsete riskide juhtimises vaatamata sellele, et osaluspõhist lähenemisviisi peetakse nende üha levinumate riskide haldamisel oluliseks. Teisalt on positiivne, et riskihindamisi korraldavate ettevõtete osakaal on mõnes riigis suurenenud.
See ainulaadne andmeallikas on oluline vahend, mis annab teavet uute meetmete väljatöötamiseks ning aitab juhtida tööohutust ja töötervishoidu töökohtadel tõhusamalt. 2020. aastast on kättesaadavad kõik uuringutulemusi kajastavad väljaanded ja uus andmete visualiseerimisvahend.
ESENER-3 esimesed järeldused
ESENERi lisateave
