Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles Tallinnas Mektorys ELi eesistumise arutelusarja "Euroopal veab, Eesti veab!" digiteemalisel eriüritusel, et justiitsvaldkonna e-lahendused pakuvad inimestele paremat ligipääsu oma õiguste teostamisele kõigis liikmesriikides, aitavad kaasa ettevõtlusele ning võimaldavad lahendada tõhusamalt raskeid kuritegusid. Näiteks on meie eesmärk, et dokumente saaks kohtutesse elektrooniliselt esitada kogu Euroopa Liidus.
"Euroopa Liit tähendab meile suuresti inimeste ja kaupade vaba liikumist. Inimesed reisivad palju, ostetakse raamatuid online teel teistest riikidest, soetatakse kinnisvara välismaal. Eri riikidest pärit inimesed abielluvad kolmandas riigis ja kasvatavad lapsi neljandas riigis. Ettevõtjate piiriülene tegutsemine ei ole enam ammu erandiks," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Ministri sõnul on tulemuseks palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi. Näiteks ei jäänud tarbija kaubaga rahule, lepingupartner jäi ettevõtjale võlgu. Olukorra teeb keerulisemaks see, kui neid suhteid tuleb lahendada teises riigis.
Juba pikemat aega väljaarendamisel olnud e-õiguskeskkonna projekt pakub järk-järgult praktilisi lahendusi. Kõikides liikmesriikides on emakeelsena kättesaadav e-õiguskeskkonna portaal, kus on info eri liikmesriikide õigussüsteemide ülesehituse kohta. Sealt saab kätte internetis täidetavad vormid ELi eri menetlusliikide kohta, nagu Euroopa maksekäsu menetlus ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning infot selle kohta, millise riigi kohtud on piiriülestes vaidlustes pädevad.
"Eesti töötab selle nimel, et elektrooniline dokumentide esitamine kohtutesse muutuks reegliks kogu ELs. Meie eesmärk on, et tulevikus saaks selle portaali kaudu otse pädevasse kohtusse menetlusdokumente esitada," rõhutas Reinsalu.
Minister tõi välja ka selle, et Eesti julgustab Euroopa Komisjoni tulema välja ühinguõiguse reformiplaaniga ning tegutseb selle nimel, et ühingu elektrooniline asutamine oleks tavaline ka teistes liikmesriikides ning näiteks majandusaasta aruandeid saaks esitada veebi kaudu. Justiitsvaldkonnas tegeletakse ka sellega, kuidas tagada online-ajastul, et autor saaks uutes turutingimustes oma teose eest ikkagi väärilist tasu, kuid samas oleks sisu kättesaadav avalikkusele. Samuti on vaja luua ühtsed, arusaadavad ja toimivad lepingureeglid digitaalse komponendiga esemete nagu tarkvara, e-raamatud või pilvelahendused ostmiseks ja kasutamiseks.
Euroopa infosüsteemide arendamise ajastust võidab ka kriminaalpoliitika. Korduvkurjategijatel on järjest raskem oma kuritegeliku mineviku eest teise riiki põgeneda. "Euroopa karistusandmete elektroonilise infovahetussüsteemi ECRIS vahendusel on juba praegu võimalik vahetada EL kodanike karistusandmeid. Tulevikus on eesmärgiks keskne andmebaas, kuhu oleksid hõlmatud ka kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute karistusandmed," selgitas Reinsalu.
Üritus oli osa arutelusarjast "Euroopal veab, Eesti veab!", mille eesmärk on selgitada läheneva Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisimaid teemasid ning koguda inimestelt nende kohta arvamusi. Võimalusel arvestatakse nendega juunis valitsuse heakskiidu saava eesistumisprogrammi koostamisel. Eesistumise ettevalmistustest saab lähemalt lugeda kodulehelt siin.
Arutelusari koosneb kuuest üritusest, millest ees ootavad veel kaks: 5. aprillil Tartus (Dorpat konverentsikeskus, Turu 2) ning 10. aprillil Pärnus (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Ringi 35). Sarja korraldavad Avatud Eesti Fond ja vabaühenduste liit EMSL koostöös riigikantselei ja ministeeriumitega.
