Kuivõrd tehingud omakapitali sisse- ja väljamaksetega ei ole väga sagedased, on maksu- ja tolliamet leidnud, et nende deklareerimisel esineb tavapärasest rohkem eksimusi. Tulumaksu valdkonnajuht Madis Laas selgitab, millised need on.
Allutatud laene omakapitali sissemaksetena deklareerida ei saa
Maksuhalduri praktikas on esinenud olukordi, kus omakapitali sissemaksena deklareeritakse kohustusi, mida on nimetatud allutatud laenuks. Esiteks tuleb tähele panna, et äriseadustikus ei ole reguleeritud sellist omakapitali osa nagu allutatud laen. Arvestades, et üldiselt on omakapitaliga seotud toimingud reguleeritud äriseadustikus, siis peamiselt põhjusel, et allutatud laenu äriseadustik ei tunne, ei saa seda ka deklareerida omakapitali sissemaksena. Lisaks sellele on selliste allutatud laenude korral lepingutes ette nähtud erinevaid tingimusi (näiteks on lepingus määratud kindel isik, kellele laenu tagastada või kindel aeg, millal tuleb laen tagastada), mis täiendavalt välistavad võimaluse sellise laenunõude sissemaksena deklareerimist. Need tingimused ei vasta omakapitali tingimustele.
Netovara taastamine: sissemaksed omakapitali või allutatud laen?
Tihti moodustatakse omaniku laenuga (nõudega) osanike/aktsionäride otsuse alusel vabatahtlik reserv ja juhul, kui äriühing on taastanud netovara suuruse, tõstetakse “reserv” raamatupidamises uuesti kohustuseks omaniku vastu ja makstakse laenuna tagasi. Siinkohal ei ole oluline, kuidas seda “reservi” nimetatakse, kas vabaks, vabatahtlikuks vms, kuid seda ei deklareerita omakapitali sissemaksena vormil TSD lisal 7.
Fondiemisioonid pärast 2000 aastat
Tihti eksitakse sellegi vastu, et fondiemissiooni deklareeritakse omakapitali sissemaksena. Eksimus võib tuleneda asjaolust, et fondiemissiooni deklareerimine omakapitali sissemaksena oli lubatud enne 2000. aastat, mil Eestis kehtis klassikaline tulumaksusüsteem, kus iga-aastane äriühingute teenitud kasum oli tulumaksuga maksustatud. Fondiemissioon tähendabki, et osa- või aktsiakapitali suurendatakse jaotamata kasumi arvelt. Arvestades, et tegemist on jaotamata kasumiga, siis ei ole sellelt ka tänase jaotatud kasumi maksustamise lähenemise tõttu tulumaksu tasutud. Lisaks tuleb arvestada, et omakapitali sissemakse deklareerimine annab võimaluse samas ulatuses maksuvabasid väljamakseid teha. Seega olukorras, kus kasumi arvelt läbi viidud fondiemissiooni oleks lubatud kajastada vormil TSD lisa 7 omakapitali sissemaksena, tekiks läbi omakapitali väljamakse võimalus maksta kasum osanikele välja maksuvabalt. Eelnevast tulenevalt annaks selline deklareerimine maksueelise ja seega ei ole alates 2000. aastast lubatud fondiemissiooni deklareerida omakapitali sissemaksena. Samuti ei ole täiendava sissemakse deklareerimine lubatud, kui osa- või aktsiakapitali suurendatakse mõne muu omakapitali rea arvelt bilansis (näiteks ülekursi arvelt, mis on varasemalt juba vormil TSD sissemaksena deklareeritud). Sisult on tegemist raamatupidamisliku kandega, kus äriühingu omakapital tegelikult ei suurene.
Vaata ka:
- Juhendmaterjal koos näidetega
- Levinud eksimused omakapitali sisse- ja väljamaksete deklareerimisel, osa 1
