Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori Valdur Laidi sõnul on ameti pikaajaliseks eesmärgiks deklaratsioonidest loobumine ning nende asendamine andmepõhise infovahetusega.
"Meie visiooniks on igasugused deklaratsioonid üldse ära kaotada. Tugeva e-riigina on meil vägagi lihtsasti olemas võimekus, kus me võiksime saada majandustarkvarast või kolmandatelt osapooltelt – näiteks pankadelt – infot, mille järgi on meil võimalik kokku arvutada ettevõtete maksukohustused. Saaksime ettevõttele saata e-arve ja nõusoleku korral ka raha ise arvelt ära võtta," ütles MTA peadirektor raamatupidajate päeva raames toimunud konverentsil.
"Elemendid selleks läbi masin-masin liidestuse on olemas ning meil on käimas ka mitmed erinevaid projektid, mille kaudu me selles suunas juba liigume. Tegu ei ole kohustusega, vaid võimalusega bürokraatiat vähendada," lisas ta.
Seejuures on esimeseks suuremaks projektiks "Aruandlus 3.0", mida tehakse koostöös statistikaameti ja Eesti Pangaga. "2018. aastal projekti käivitudes pole tänu masin-masin liidestuste abile enam tarvis ühtki tööjõu- ja palgamaksega seotud deklaratsiooni käsitsi esitada, vaid need andmed võetakse otse süsteemidest," rääkis Laid.
"Aruandlus 3.0" eesmärk on vähendada ettevõtjate koormust andmete esitamisel maksu- ja tolliametile, statistikaametile ja Eesti Pangale. Esimeses järjekorras vähendatakse ettevõtjate koormust palga- ja tööjõuandmete esitamisel.
Seejuures leiab MTA peadirektor Valdur Laid, et septembris jõustunud uus riigihangete seadus aitab vähendada ümbrikupalkade maksmist ehitussektoris.
"Ümbrikupalkade vastases võitluses on oluliseks uus riigihangete seadus. Nüüd on võimalus väga väikeste palkade maksjad hangetelt eemaldada. Kui me praegu vaatame ehitushankeid, siis veerand nendest on ettevõtted, kus palk on alla 70 protsendi sektori keskmisest, mis meie hinnangul viitab ümbrikupalga maksmisele," rääkis MTA peadirektor.
"Ehitusturust moodustavad ligi 60 protsenti Eesti riigi kohalikud omavalitsused ehk ikkagi riigi enda maksumoraal ja käitumine on meie jaoks väga kriitiline teema, kus me loodame olulist muutust. Ümbrikupalgaga ehitusettevõtteid süsteemselt palgates lõikame ära maksutulud, mis muidu kohalkesse omavalitsustesse jõuaksid. Lisaks nõrgestame riigi rolli hea ühiskondliku õiglustunde vundamendi rajamisel," lisas ta.
