Kontoritöö on kehale paras väljakutse. Istumine on küll mugav, kuid kontoritöö puhul saab seda liiga palju. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri laiaulatusliku uuringu andmetel (2014) on väsitavad ja valusad asendid, sealhulgas pikaajaline istumine, Eestis ulatuslik probleem.  Kui Euroopa Liidus keskmiselt esineb see mure 55,8%, siis Eestis lausa 64% organisatsioonides.

Õnneks on kontoritöötajal nii mõnegi teise ametiga võrreldes rohkem vabadust ja võimalusi oma tööpaika kehale sobivaks kohandada ning teha piisavalt mitmekülgseid liikumispause. Enda eest hoolitsemine algab teadmisest, mis mind ohustab ja kuidas riske maandada.

Levinuimad mured kontoritöötajate seas

MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja, tööfüsioterapeudi Liina Pääbo sõnul on kontoritöötajate hulgas kõige levinumad tööga seotud tervisemured järgmised:

• kaela-õlavöötme kangustunne ja valu;
• probleemid ülajäsemega (ei pruugi olla konkreetne diagnoos, aga tuleb ette randme-, küünarliigese- ja õlavalu);
• alaseljavalu;
• pingepeavalu.

"Kaela-õlavöötme probleemide puhul võib põhjuseid olla palju, näiteks liiga pikalt ühes asendis viibimine, kaela painutus koos sissepööratud ja tõstetud õlgadega, stressirohke töö ja lisanduv tuuletõmbus. Siin kombineeruvad füsioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füüsikalised ohutegurid ning tegeleda tuleks kõigiga," selgitas  Pääbo.

Alustada võiks arvutitöökoha endale mugavaks kohandamisega. See kõlab lihtsalt, kuid jääb paraku paljudel juhtudel ainult mõtteks. Milline näeb välja korrektselt kohandatud töökoht, saab vaadata Tööinspektsiooni juhendist.

Kui töötaja tunneb kaela-õlavöötmele suurt koormust, siis võiks kontrollida, kas küünarvarred on toetatud. Kui ei ole, siis tasuks kaaluda küünarvarretugesid (vähendavad käe raskust ja ühtlasi kaela-õlavöötmelihastele mõjuvat koormust). Samuti on palju abi venitusharjutustest (sh ka joogaharjutustest), liikumispausidest ja ka jõutreeningust kaela-õlavöötmelihastele.

"Praegu rõhutatakse teaduskirjanduses väga jõutreeningu olulisust ning häid tulemusi on toonud juba kaks minutit jõutreeningut päevas. Tulemuste saavutamiseks tuleks seda teha regulaarselt vähemalt kuus nädalat," jagas tööfüsioterapeut nõu.

Kui esineb probleeme kätega, siis tuleb põhjuseid otsida taas arvutitöökoha ergonoomikast, sh kuidas arvutit ja klaviatuuri kasutatakse ning kas oleks võimalik tööd tehes jaotada koormus ühtlasemalt mõlema käe vahel. Kasu on ka käelihaste treenimisest.

Alaseljavalu puhul on oluline sobiv töötool. "Sageli ostetakse kõigile ühesugused toolid, kuid inimesed on erinevate mõõtmete, vajaduste ja mugavustajuga. Hea oleks pakkuda võimalust töötada erinevates asendites – istudes, seistes või pukk-toolil ehk poolistuvas asendis," andis  Pääbo soovitusi alaseljavalude ennetamiseks.

Pingepeavalude põhjuseid võib otsida tööstressist ning pea ja kaela sundasendist. Olukorrale pakuvad leevendust tööstressi vähendamine, silmaharjutused, liikumispausid ja harjutused kaela liikuvuse parandamiseks. Omal kohal on ka massaaž tennisepalliga, värske õhk, hingamis- ja lõdvestusharjutused.

Mõju töötulemustele

Kõige suurem tervisega seotud regulaarne mõju töötulemustele on ametikohalt puudumine. Töö jääb tegemata või tuleb kulutada täiendavaid ressursse asendaja leidmisele, mis ärile on ikkagi kokkuvõttes miinusmärgiga. Mida vähem pöörata tähelepanu ergonoomikale, seda enam tuleb tegeleda probleemidega ja teha planeerimata kulutusi. Tööandja jaoks on nii inimlikul kui majanduslikul tasandil kasulik pöörata tähelepanu kollektiivi füüsilisele heaolule.

MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja sõnul on tööandjate teadlikkus, kuidas töötaja tervis mõjutab ettevõtte finantsnäitajaid, viimasel ajal tõusmas. Oma rolli mängib siin hea tööjõu nappus, mis paneb olemasolevaid inimesi kõrgemalt hindama.

Olukorda aitaks parandada tööpäeva sisse enamate liikumispauside planeerimine. On arusaadav, et tööd on palju ja aega vähe, kuid terve töötaja ongi efektiivsem ja jõuab rohkem ära teha.

"Osades töökohtades on töötajad, kes pauside ajal teised liikuma kutsuvad ja ise harjutusi ette näitavad, teised käivad pärast tööd koos treenimas, kolmandatel on olemas tervisenurk koos varbseina, mati ja palliga, neljandad kutsuvad treeneri kontorisse," loetles Pääbo häid näiteid. Kõige olulisem on muuta liikumine osaks töökultuurist.

Milline on hea kontori töökoht?

Et uuel aastal oleks häid kontori töökohti rohkem avaldasime Tööelu portaalis elektroonilise juhendi, mis aitab töökohta kontoris paremaks muuta. Tutvu juhendiga ning laadi see alla ning prindi välja kas juhendi või plakatina.

Loe lisaks: 
Füsioloogilised ohutegurid
Töö istuvas asendis
Arvutiga töötamine