Maakataster läheb 1. jaanuaril 2019 üle uuele kontseptsioonile, mille kohaselt viiakse sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide mõõdistamisest saadud andmed omavahel kokku selliselt, et ühine piiripunkt on registris mõlema maatüki puhul ühesuguste koordinaatidega. Samuti viiakse loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardil asuva loodusobjektiga.
Nimetatud muudatustega täpsustuvad maatükkide piiriandmed ning sellega seoses võib muutuda vähesel määral ka maatüki pindala. Sellised muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil ja nendega seoses ei muutu maatükkide piirid looduses. Kinnisasja ulatuse määramisel jääb kõige olulisemaks selle piir looduses. Muudetud andmed kajastatakse ka kinnistusraamatus 1. jaanuaril 2019.
Maakataster määrab ka maatüki loodusliku seisundi ehk kõlvikute andmed aluskaardilt, seega hakkavad kõlvikud muutuma vastavalt maa loodusliku olukorra muutumisele ning andmeid uuendatakse üks kord aastas. Sellega tagatakse maatüki andmete vastavus tegelikule looduslikule olukorrale ning maatükkide järgmise aasta maamaks arvutatakse juba kaasajastatud andmete alusel.
Lihtsustatud on ka maakorraldustoimingute läbiviimist. Maaomanikud saavad omavahel kokku leppida maatükkide piiride muutmise ja osade vahetamise kohaliku omavalitsuse nõusolekul, ilma notari vahenduseta. Piiride muutmise korral esitab maakataster maaomanike tahte kohase avalduse kinnistusraamatule, seega ei pea maaomanik tegema samasisulisi avaldusi erinevatele riiklikele registritele. Oluline on tagada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete ühtsus.
