Riigikohtu halduskolleegium on arutanud kodaniku ja Tallinna linna ning maksu- ja tolliameti vahelist vaidlust, mis oli seotud maamaksust vabastatud elamumaa tuvastamisega (kohtuasja nr 3-15-2082).
Isiku omandis oli kinnistu, mis koosnes kahest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest. Ühel katastriüksusel asusid elamu ja rajatised. Teisel katastriüksusel ehitisi ei paiknenud. Sel põhjusel kohaldati koduomaniku maksuvabastust sellele katastriüksusele, millel paiknes elamu, kuid teisele katastriüksusele maksuvabastust ei kohaldatud.
Vaidlus taanduski sellele, kas mitmest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest koosneva kinnisasja puhul kohaldub maksuvabastus kõigile selle kinnisasja katastriüksustele või ainult sellele, millel asub hoone, mis on kinnisasja omaniku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
Riigikohus leidis, et maksuobjektina tuleb mõista kinnisasja tervikuna olenemata mitmeks katastriüksuseks on kinnisasi jagatud. Elukohaks oleva hoone koha-aadressi määramine kooskõlas maaüksuse (katastriüksuse) koha-aadressiga ei tähenda, et elukoht ei asu kinnisasjal. Kinnisasi koosnebki ühest või mitmest katastriüksusest. Seetõttu ei ole tähtsust asjaolul, et teisel katastriüksusel ei asu hoonet.
